If Kindlustuseni jõudis hiljuti juhtum, kus Egiptuses tegutsev erakliinik esitas kindlustusele üle 8000 euro ulatuses arveid kahe väidetava patsiendi raviteenuste eest. Uurimise käigus selgus, et tegemist oli laialt levinud petuskeemiga, kus turistide isikuandmeid kasutati kindlustuspettuse toimepanemiseks ilma nende teadmata.
If Kindlustuse isikukahjude grupijuht Joosep Kušvid selgitas, et skeem on Egiptuse populaarsetes kuurortides muutunud üha tavalisemaks. “Hurghada hotellide fuajeedes liigub ringi kohaliku kliiniku töötaja, kes otsib reisikindlustusega turiste. Ta pakub näiliselt süütut tasuta vitamiinikuuri ning palub selle vormistamiseks passi, kindlustuspoliisi ja hotellivautšeri andmeid,” ütles Kušvid.
Turist annab vajalikud andmed, paberimajandus kestab ligikaudu 20 minutit ning “arst” jätab mulje, et kõik on korras. Tegelikkuses saadab kliinik hiljem kindlustusfirmale fiktiivseid raviarveid, mille olemasolust turist ise sageli midagi ei tea.
Üks tähelepanelik Eesti turist aitas skeemi paljastada, kui ta keeldus “tasuta vitamiinikuurist” ja teavitas If Kindlustust nähtust. Tänu tema vihjele sai kindlustusfirma toimunust selgema ülevaate ning kinnituse, et tegemist oli kavala kindlustuspettuse katsega.
Kušvid rõhutab, et juhtum näitab, kui leidlikult püüavad petturid ära kasutada turistide usaldust ja teadmatusest tulenevat haavatavust. “Kui keegi pakub meditsiiniteenust ilma kliendi teadliku nõusolekuta ja esitab hiljem arve, ei kuulu see kindlustuskaitse alla. Selline tegevus on käsitletav kindlustuspettusena, mis võib olla kriminaalkorras karistatav,” selgitas ta.
If Kindlustus tuletab reisijatele meelde, et nad ei annaks oma dokumente ega isikuandmeid võõrastele ning väldiks hotellides pakutavaid raviteenuseid, mis võivad olla pettuse kattevari. “Kui reisite Egiptusesse, võtke kaasa oma passi koopia ja kasutage seda vajadusel raviasutuses originaali asemel. Päris passi ei tohiks anda, sest on olnud juhtumeid, kus dokument tagastatakse alles pärast ebaõiglaste haiglaarvete tasumist,” hoiatas Kušvid.
Reisijatel soovitatakse alati säilitada kõik raviteenuste ja maksete tõendid, kontrollida, millisesse kliinikusse neid suunatakse, ning mitte allkirjastada dokumente, mille sisu on arusaamatu. Kui miski tundub kahtlane – olgu see ootamatu ravipakkumine, ebamäärane arve või võõras arst –, tuleks viivitamata teavitada kindlustusandjat.
