www.minuaeg.com
57 Riigikogu liiget allkirjastasid toetusavalduse naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ajendatuna Läti võimalikust lahkumisest Istanbuli konventsioonist, mille eesmärk on vägivalla ennetamine, ohvrite kaitsmine ja karistamatuse lõpetamine.
„Läti võimalik lahkumine Istanbuli konventsioonist, mis sai möödunud nädalal Seimi heakskiidu, on ka Eestis tekitanud vastukaja. On neid, kes soovivad, et Eesti järgiks Läti sammu, ja neid, kes peavad oluliseks naistevastasele vägivallale igakülgset vastuseismist,“ ütles Riigikogu naisteühenduse juht Maris Lauri.
Lauri sõnul on Riigikogu liikmete toetusavaldus kinnitus Eesti elanikele, et Riigikogu liikmed seisavad endiselt naistevastase vägivalla vastu, senise poliitikasuuna jätkumise eest ja ei kavatse toetada Istanbuli konventsioonist lahkumist.
Ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Riigikogu naisteühendusse kuulub 12 Riigikogu liiget.
Avaldusele kirjutasid alla Maris Lauri, Signe Riisalo, Eero Merilind, Madis Timpson, Valdo Randpere, Toomas Järveoja, Urmas Kruuse, Timo Suslov, Õnne Pillak, Helmen Kütt, Kristo Enn Vaga, Jüri Jaanson, Andre Hanimägi, Mati Raidma, Mario Kadastik, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Yoko Alender, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrus Seeme, Mart Võrklaev, Katrin Kuusemäe, Margit Sutrop, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Signe Kivi, Annely Akkermann, Lauri Läänemets, Reili Rand, Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Jaak Aab, Eerik-Niiles Kross, Mihkel Lees, Luisa Rõivas, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Andrei Korobeinik, Madis Kallas, Irja Lutsar, Diana Ingerainen, Toomas Uibo, Tarmo Tamm, Peeter Tali, Raul-Stig Rästa, Liina Kersna, Tanel Kiik, Toomas Kivimägi, Anti Allas, Riina Solman, Ando Kiviberg, Riina Sikkut, Anti Haugas, Kalev Stoicescu, Vilja Toomast, Kadri Tali, Lauri Hussar ja Marko Mihkelson.
Avalduse tekst:
Eesti Vabariigi Põhiseadus kaitseb iga inimese õigust vabaks eneseteostuseks, mida ei tohi pärssida vägivald. Eesti on võtnud jõulise positsiooni igasuguse vägivalla ennetamiseks, vägivalla vastu võitlemises ning hoiab oma joont edaspidigi.
Eesti on võtnud vastu mitmeid seadusemuudatusi, mis kaitsevad naisi vägivalla eest. Meie kodumaa ühines Istanbuli konventsiooniga 2017. aastal ja lõi valdkondadeülese ennetusnõukogu, mida juhivad kuus ministrit – tagamaks ennetuse, kaitse ja toe igas valdkonnas.
Süstemaatiline töö on ühiskonda muutnud. Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024) kohaselt peab lähisuhtevägivalda pere siseasjaks, millesse teised ei tohiks sekkuda vaid 10% Eesti elanikest. Lühidalt, meie ühiskond mõistab, et vägivald teise inimese vastu on kuritegu ja inimõiguste rikkumine.
Istanbuli konventsioon ei ole loosunglik ideoloogiline dokument. See raamib riikide ja ühiskondade tegevusi vägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitseks ja õigluse tagamiseks. Konventsioon annab vajalikud tööriistad sotsiaal- ja ohvriabitöötajatele, naiste varjupaikade spetsialistidele vägivalla peatamiseks – enne, kui vägivald hävitab elusid.
Alla kirjutanud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed soovivad anda turvatunnet elanikkonnale, kinnitades, et riigi senistest suundadest ei taganeta ega kalduta kõrvale. Ennetus, ohvrite abistamine, vägivaldsete inimeste karistamine ning nõustamise pakkumine jäävad Eesti Vabariigi prioriteetideks. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise koostöö jätkub kõikides riigi institutsioonides ja vabaühendustes.
Eestis ei ole võimalik silmi kinni pigistada naistevastase ja lähisuhtevägivalla asjus. Statistikaameti suhteuuringus (2023) selgus, et ligi 41% naistest on vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda. 39% naistest on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored, 18–29-aastased naised, vähem 65–74-aastased.
2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu. 95% juhtudest oli kannatajaks naine.
Teadlikkuse muutumist näitab sotsiaalkindlustusameti uuring (2024). Selgus, et 80% küsitletutest peab partneri kontrollivat käitumist – nagu sõpradega suhtlemise keelamine või rahaliste otsuste piiramine – lähisuhtevägivallaks. Veelgi enam, valdav osa vastanutest leiab, et nii füüsiline kui ka seksuaalne väärkohtlemine on tõsine probleem, mida tuleb igati tõkestada. Levinud on veendumus, et peresuhted peavad vastama ühiskonnas levinud väärtustele, normidele ja kommetele. Vastasel juhul on tegu ühiskondliku probleemiga, millesse peab sekkuma.
Kust leiab abi?
- kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist kogu ööpäeva;
- Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni 116 123 nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge nii eesti, vene kui ka inglise keeles;
- Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee saab nõu ka tekstivestluses;
- Vägivallast loobumise tugitelefonil 660 6077 saab kokku leppida kohtumise nõustajaga;
- seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse kontaktandmed leiab veebiaadressilt www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald;
- Piirkondlikud ohvriabitöötajate kontaktid leiab veebiaadressilt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi#kontakt;
- Naiste tugikeskuste maakondlikud kontaktid leiab veebiaadressilt: www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused;
- Kui su elu ja tervis on hädaohus, helista 112.
