Riik valmistub kehtestama rangemaid reegleid elektriliste tõukerataste ja teiste kergliikurite kasutamiseks. Sel nädalal toimunud liikluskomisjonis arutati mitmeid ettepanekuid, sealhulgas keeldu alla kümneaastastel elektritõukerattaga sõitmiseks. Politsei hinnangul tuleks lisaks piirata liiga võimsate kergliikurite müüki, mis on muutunud järjest suuremaks ohuteguriks Eesti teedel.
Kergliikurite populaarsus on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud ning sellega koos on sagenenud ka liiklusprobleemid. Kui esialgu tekitasid tänavatel segadust renditõukerattad, siis nüüd on suurim mure seotud isiklike, sageli lubatust palju kiiremate elektriliste kergliikuritega. Linnas tohib nende maksimaalne sõidukiirus olla 25 kilomeetrit tunnis, kuid paljud seadmed ületavad seda mitmekordselt.
„Igasuguseid kergliikureid on tulnud niivõrd palju juurde ning probleem ei piirdu enam ainult Tallinna ja Tartuga. Ka väiksemates linnades ja asulates on ohtlikkus märgatavalt tõusnud, mistõttu on vaja uusi ja selgemaid reegleid,“ selgitas kliimaminister Kuldar Leis (Reformierakond).
Üks arutlusel olnud muudatus näeb ette, et alla kümneaastastel keelataks elektritõukeratastega sõitmine täielikult. Vanusepiir kehtiks ühtemoodi sõltumata sellest, kas laps sõidab kõnniteel, jalgrattateel või sõiduteel. Lisaks kaalutakse, et 10–14-aastastele tõukeratturitele muutuks jalgrattaeksami sooritamine kohustuslikuks, et parandada nende teadlikkust ja ohutust liikluses.
„Täiskasvanutega seotud õnnetuste arv ei ole kasvanud, kuigi kergliikureid on rohkem, kuid just laste ja noorukite seas on tõus märgatav. 7–14-aastaste ja 15–17-aastastega seotud õnnetusi on tänavu toimunud juba 45 rohkem kui eelmisel aastal,“ ütles Leis.
Politsei jaoks on kõige suuremaks probleemiks kujunenud elektrilised mootorrattad, mille kiirus võib ulatuda kuni 100 kilomeetrini tunnis. Selliste sõidukitega ei tohi avalikel teedel sõita, kuid neid müüakse Eestis vabalt ning need jõuavad sageli noorte kätte.
„Neid tuntakse nimede all nagu Talaria või muud sarnased mudelid. Lapsevanemad ostavad, noored kasutavad ja probleemid tekivadki. Näiteks Viimsis, Peetris, Rae vallas, Sakus ja Saue kandis on mured juba väga suured,“ sõnas politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.
Kirsi sõnul tuleb tõsta nii lapsevanemate kui ka müüjate teadlikkust, et vältida ohtlike sõidukite sattumist alaealiste kätte. Samuti leiab politsei, et seadus peaks lubama konfiskeerida need kergliikurid, mis kujutavad endast ohtu teistele liiklejatele või kogukonnale.
Probleemiks on ka liikluskindlustuse puudumine. Paljudel kergliikuritel puudub alates eelmise aasta lõpust kehtima hakanud kohustuslik kindlustus. „Kindlustuseta õnnetusi oli tänavu vähem kui kakskümmend, kuid suurim kahju ulatus üle 33 000 euro,“ märkis liikluskindlustusfondi juhatuse liige Lauri Pottsepp.
Kõige sagedamini juhtub õnnetus siis, kui elektritõukerattur sõidab vastu autot ja saab ise vigastada.
Liikluskomisjon loodab uued kergliikurite reeglid paika panna järgmise kevade jooksul. Eesmärk on vähendada õnnetuste arvu, kaitsta lapsi ja muuta liiklusohutus ühtlasemaks kogu riigis.
Loe teisi uudiseid SIIT
