Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) saatis Euroopa Komisjonile päringu, kus väidab, et Eesti koos veel kolme Euroopa Liidu riigiga on Venemaa kodanike sisenemist piirates kokku leppinud Schengeni piirieeskirjade rikkumises.
“Schengeni piirieeskirjad sõnaselgelt määravad kindlaks põhjused, millega saab Schengeni viisaga inimese sissepääsu piiramist põhjendada. Selliseid otsuseid peab riik tegema iga üksikjuhtumi kohta eraldi ning liikmesriigi õigust kehtestada lisameetmed ei ole ette nähtud,” teatas Toom.
Kirjas komisjonile märgib Toom, et nelja riigi initsiatiiv loob ohtliku pretsedendi, rikkudes Euroopa Liidu üht kõige põhilisemat õigusakti.
“Millal saadab komisjon märgukirja?” küsib Toom. Märgukirja saatmine on Euroopa Liidu ametliku rikkumismenetluse esimene samm.
“Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud Euroopa õigusest kinni pidama niisama kui Belgia, Poola või Ungari,” ütles Toom. “Seega ootan pikisilmi komisjoni vastust. Kui Euroopas hakkab kehtima reegel “ei tohi, aga kui tahetakse, siis saab”, mis õigusriigi põhimõtetest saame üldse rääkida?”
Balti riigid ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sissesõidupiirangu alates 19. septembrist,.
“Soovime koos Läti, Leedu ja Poolaga oluliselt piirata Vene kodanike sissepääsu, kelle eesmärk on turism. Teeme täna koos Läti, Leedu ja Poola peaministriga sellesisulise avalduse. Oleme seda juba varasemalt hinnanud, et see vajalik,” ütles peaminister Kaja Kallas.
Vene kodanike sisenemise piiramisel jäävad kehtima juba varem paika pandud erandid, mis hõlmavad sugulaste külastamist ning muid humaanseid põhjuseid.
Kallas tõi sisenemispiirangu kehtestamise ühe põhjusena esile turvalisuse teema, kuna Eesti ei suuda kõiki saabujaid kontrollida, arvestades, et koos Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas käib ka hübriidsõda. Eesti peab rakendama tohutuid ressursse, et hoida piir turvaline, tõdes peaminister.
Err.ee
