Juhtusin eile internetis scrollides ühe sotsmeedia konto peale, kelle uskumused meenutavad paljusid teisi Internetis leiduvate inimeste omi, kes räägivad “halbadest vaibidest”, deemonlikest vaimudest või silmapiiri taga ähvardavast kosmilisest õnnetusest, mida valitsus võib-olla püüab salajas hoida. See, mis ma nüüd kirjutan ei meeldi enamikule teist sest see seab sügava ja fundamentaalse kahtluse alla teie uskumussüsteemi ning kui teie uskumussüsteem on seotud teie identiteediga siis… Siis vihkate te mind pärast kõige selle lugemist tõenäoliselt oma elupäevade lõpuni.
Tänapäeval määratlevad inimesed end pigem spirituaalsetena, kellest paljud töötavad oma ideid spirituaalsuse kohta välja reaalajas ja veebis – instagramis, facebookis ja tiktokis. Nad võivad rääkida oma unistuste elluviimisest ja positiivse mõtte jõust meie tervisele ning sellest, kuidas mõttejõul on võimalik ravida end terveks mistahes haigusest, traumast või jumal teab veel millest. Mõned võivad tegutseda peaaegu prohvetite või šamaanide, nõidade või prohvetitena, levitades mingit minule selgusetuks jäävat sõnumit ja juhatades, nõustades ning sütitades tulevasi jüngreid, samas kui mõned teised võivad lihtsalt nende sisu kommentaarida.
Nad ise ja nende järgijad võivad uskuda kõiki või ainult mõnda neist ‘iidsetest’ ideedest – Interneti spirituaalsus nimelt on see, et see kõik on täiesti valitav. See, mida ma usun ennast olevat ning kuidas kõik minu ümber reaalsuseks moodustub on nende inimeste sõnul sõltuv ainult neist endist. kuid üle kõige usuvad nad, et on oluline hoida avatud meel kõige muu suhtes. Kogu selle pseudoteaduse, mürgise positiivsuse ja psühholoogia kehtetuks tunnistamine ajab mind lihtsalt iiveldama. See interneti spirituaalsus on midagi, mida paljud nimetavad “lihtsalt küsimuste küsimiseks” või “ise oma uurimustöö tegemiseks”.
Spirituaalsus aga on midagi palju sügavamat kui internetis pläramine ning oma “taipamiste jagamine”. Ma igatsen seda internetti, kus enamik oma mõtteid ja tundeid jäeti iseendasse analüüsimiseks ning kus teineteist asutati ilma seda “välja teenimata”. Tänapäeval aga on rusikareegel see, et austus tuleb üksteiselt välja teenida, muidu seda ei anta ning kõik, mis sülg suhu toob tuleb kindlasti telefonikaamerasse sülitada.
Mõeldes, et astroloogia, tarokaartide ja kanaldamise laialdasele levimisele viimase kümnendi jooksul on taandunud huvi tavameditsiini vastu ning see on välja vahetatud võrkturundusettevõtete ja “girlbossi” optimismile. Need kõik on uskumuste raamistikud, mis seavad kahtluse alla traditsioonilise loogika ja institutsionaalse mõtte, rääkimata iidsetest tarkustest, mis rebitakse nii räigelt kontekstist välja ning millega õigustatakse oma mitte-midagi-tegemisi, kehva või puudulikku moraali, kurba saatust või tasakaalutust.
Spirituaalsus ei ole kunagi olnud vaimud, vastandumine, rituaalid, tarotkaardid või teineteise “raputamine” ja subjektiivsete arvamuste ja kogemuste jagamine. See on Hollywood. See, et spirituaalsus on tänapäeval niivõrd lahusolev teadusest teeb suurt kahju kogu inimkonnale ning nii spirituaalsusele kui teadusele. Varasemalt, enne internetiajastut ning kapitalismi käis teadus ja spirituaalsus käsikäes. Suurimad spirituaalsed avastused tehti teadust tehes ning vastupidi. See töötab ka tänapäeval nii, kuid ainult selle erinevusega et enamik end spirituaalseteks inimesteks pidavaid on teadusest sama kaugel nagu kala kõrbest. Ühtlasi ei ole end spirituaalseks pidav inimene alati spirituaalne.
Saate aru… spirituaalsuses ei ole mitte midagi MÜSTILIST. Spirituaalsus on rahu, vaikus, hingamine, loodus. Spirituaalsus ei tee üht inimest teistest kõrgemaks, paremaks, targemaks. Mitte kunagi. Spirituaalsus on ühendus iseendaga. oma kogemustega. See on ausus selle kogemises – elu kogemises. Mitte see, mida sa arvad, et sa koged seoses teiste inimestega. See on sinu isiklik kogemine ning mõistmine, et me kõik kogeme seda omal moel ning, et meie kogemus on üldisest reaalsusest lahusolev. Selle mõistmiseks on tarvis saavutada ausus iseenda ja oma kogemuste suhtes.
Me kõik otsime fundamentaalselt seda motivatsiooni, mis aitaks meil edasi liikuda selles veidrana ja näiliselt mõttetus asjas mida kutsume eluks. Aga nendel rasketel hetkedel ei aita sind edasi see, kui mõtled positiivselt. Rasketel hetkedel vajad sa tegevuskava ning filosoofiat, mis aitab sind sellest kogemusest läbi ja edasi. Positiivselt mõeldes ei lõppe sinu piiridest ülesõitmised, enesekehtestamine ja oma piiridest teadlik olemine ning nende seadmine aga aitab. Vaid väga vähesed praktikad õpetavad ja keskenduvad nende omaduste kultiveerimisele. Ülejäänud tegelevad maskeerimisega.
Muidugi on palju inimesi, keda see girlbossi optimism ja positive thinking on aidanud ja mille uskumussüsteemid on nende elu parandanud. Kui aga sina inimesena kasutad seda girlspossi mentaliteeti või positiivset mõtlemist selleks, et mööda hiilida isiklikust ja sotsiaalsest vastutusest ning sa ei suuda selle abil oma ellu korraldada olulisi parandusi mistahes tähenduslikus mõttes või tasakaalus, siis see täiesti perses teema. Pardon my french.
Ma ei ole mingi gatekeeper kogu selle sprituaalsuse teemal aga seda ma ütlen, et kui inimesed puutuvad kokku vaid ühe kontseptsiooniga terves selle teadmiste ja spirituaalsuse süsteemis, millel oli oma algses keskkonnas kindel suund siis see juhib väga paljud inimesed väga jõhkrale eksiteele. Tänapäeval väänatakse iidseid teadmisi nii räigelt ja need newagerid räägivad mingitest iidsetest ideedest koos OMA uskumussüsteemidega ning pahaaimamatud abivajajad ja vastuste otsijad juhatatakse eksiteele, kus neile istutatakse nartsissistlikke maailmavaateid ning inimesed jäävad ohvriteks edasi.
Mis minu probleem kõige selle tänapäeva interneti spirituaalsusega seoses on, on fakt et tänapäeva gurud ja vaimsed juhid ei austa neid allikaid, kus nad väidavad, et nad on virgunud. Ehk siis, mida tehakse on see, et valitakse oma eluga sobiv filosoofia, rebitakse see kontekstist välja ning tekib mingisugune spirituaalne imperialism. Kusjuures need vaimsed õpetajad ja gurud ja juhid varastavad vanadest traditsioonidest vaid neid osi, mida nad saavad hõlpsasti internetis või seminaridel või jumal team mis kanalitpidi turustada.
Enamasti on see interneti spirituaalsus selline liikumine, kus keskendumata iseenda ja oma harjumuste muutmisele keskendutakse pooleldi ainult hea enesetundega pop-fiktsioonile, mis toob vähe muutust inimese elu. Tegeletakse ainult enesepettusega ja ajaraiskamisega. Kõige tugevam sõltuvus, mis selle interneti spirituaalsusega kaasneb aga on pettekujutelm, illusioonid, see on nagu mängurite sõltuvus.
Interneti spirituaalsuse liikumise idee seisneb valgustatuse saavutamises ilma selleks päriselt iseendaga tööd tegemata. See kõik seisneb selles, et keskenduda oma mõttejõule ja mingite materiaalsete asjade hankimisele, mida arvatakse õnnelikuks tegevat. Olgu selleks siis suurem maja, uhke auto, hingesugulane, palju raha, reisimine või mida iganes.
Kuhu on kadunud vaikus, sisekaemus, privaatsus, alalhoidlikkus, vaatlemine ja tunnistamine? Ma tean ja ma näen, et neid spirituaalseid inimesi on ka. Ma igatsen neid rohkem näha, neist rohkem kuulda, nendega rohkem rääkida. Kuid samas ma mõistan, et spirituaalselt kasvades mõistad sa, et mida vaiksemaks sa jääd, seda selgemalt sa näed.
