„Tõendi võltsimine ja võltsitud tõendi kasutamine on ebaseaduslik ja selle eest on ette nähtud karistus,“ hoiatas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt nii kontrollitavate ürituste korraldajaid kui ka külastajaid. „Nakkusohutuse tagamiseks tuleb ürituse korraldajal või tegevuse eest vastutaval isikul kontrollida kõigi osalejate covid-tõendi kehtivust ja ehtsust näiteks QR-koodi kaudu või paberkandjal oleva tõendi puhul sellel oleva info põhjal.“
Kui tekib kahtlus, et tõend, mille inimene esitas, ei kuulu talle (nt eeldatav vanus, sageli korduv nimi vmt), siis saab seda tuvastada.
Suti hinnangul on see ühiskonna väärtushinnangute küsimus. „Alati on neid, kes petavad, kuid me peaksime lähtuma eeldusest, et Eesti inimene on aus,“ lausus ta. „Meie eesmärk on ju ennekõik nautida tavapärast elu ohutult, ilma ennast ja teisi ohtu seadmata.“
Alates 9. augustist võib valitsuse korralduse järgi piiranguteta siseüritustel viibida kuni 50 ja välitingimustes kuni 100 inimest. Piirangu eesmärk on võimaldada korraldada ja läbi viia tegevusi, mis oleksid kõigi osalejate jaoks võimalikult nakkusohutud ning turvalised.
Ürituste ja tegevuste osalejate piirarvude kehtestamisel on lähtutud terviseameti hinnangust, selgitas Sutt. Oma hinnangus arvestas terviseamet nakatumise prognoositavat taset augusti lõpus, elanikkonna vaktsineeritust ja covid-19 läbipõdemist ning seda, et deltatüve osakaal on Eestis üle 90% ning selle tüve nakatamisvõime on 60% võrra suurem kui alfatüvel.
Suurüritustel rohkem nakatunuid
„Siin on ka lihtne loogika – mida suurem arv on üritusel osalejaid, seda suurem arv on ka potentsiaalseid nakatunuid. Viimaste nädalate meelelahutusüritustel tekkinud kollete statistika näitab, et viirus levib ka väliüritustel, kus inimesed viibivad tihedalt pikema aja jooksul koos. Seepärast on oluline, et juhul kui üritusel osalejate nakkusohutust ei kontrollita, oleks võimalike kontaktide arv võimalikult väike,“ märkis minister.
Suures linnaruumis toimuvatel üritustel, nagu järgmisel nädalal toimuvatel Tallinna vanalinna päevadel, kus osaleb tuhandeid inimesi ja mis on hajutatud erinevate asukohtade vahel, covid-tõendi laialdast kontrolli ei rakendata. „Vanalinna päevadel liiguvad inimesed ühest tegevuskohast teise. Sellisel juhul ei viibi inimesed tihedalt pikemat aega koos, nagu näiteks spordivõistlust staadionil jälgides või kontserdil ja inimestel endal on võimalik hoida omavahelist hajutatust,“ põhjendas Sutt.
Linnast väljas aset leidvatel üritustel, sh laatadel saab korraldada osalejate nakkusohutuse kontrolli. Tuleb piirata vastav territoorium, kus laat toimub ning kontrollida inimeste nakkusohutust alale sissepääsul. „Enne ürituse algust peavad kõik haiguse läbi põdenud, negatiivse testi teinud või vaktsineeritud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi. Korraldaja peab kontrollima kohapeal nii tõendi kui ka kiir- või PCR-testi ehtsust ja kehtivust ning tuvastama esitaja isikusamasuse,“ sõnas minister.
Vanalinna päevade kontserdid tõendiga
12.-15. augustini toimuvatele Tallinna vanalinna päevade suurkontsertidele tagab pääsu samuti covid-tõend. Turvalisuse kaalutlustel piiratakse pääsu ka Snelli pargis asuval lastealal Lahela ning Tornide väljaku rahvakultuurialale. „Suuremad kontserdid ja kogunemised saavad toimuda vaid juhul, kui tagatakse covid-tõendi kontroll,“ ütles Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
„Oleme otsustanud, et Vanalinna päevade raames toimuvad ka välja lubatud suured kontserdid Raekoja platsil. Piiratud alale sissepääsude juures teostame operatiivselt platsile pääseda soovijate covid-tõendi kontrolli. Piiratud alal toimuvale väliüritustele, millel osaleb rohkem kui 100 inimest, pääsevad üksnes need, kellel on kontrollijatele ette näidata enda vaktsineerituse, covid-19 läbipõdemise või negatiivse koroonatesti tulemuse tõend,“ märkis Haukanõmm.
