Enamasti on magneesium, kaltsium ja D-vitamiin enim kasutatavad erinevate hädade ennetamiseks. Küsimus on, kas vajame kõiki neid või hoopis midagi muud?
Tarbides piisavalt puu- ja juurvilju ning hoides toitumise tervislikuna, saab inimene kõik vajalikud vitamiinid juba toiduga kätte.
Vahel ei ole toidulaud piisavalt mitmekesine ning seetõttu võib tulemuseks olla mõnede vitamiinide või mineraalainete puudus. Samuti on vitamiinipuudus kerge tekkima mõnes olukorras, näiteks haiguse tagajärjel või dieedipidamise korral.
Milliste vitamiinide tarbimisele peaks üleüldse tähelepanu pöörama?
Ülemiste Südameapteegi juhataja Külli Teder soovitab väsimuse püsides ja kergete kaebuste korral pöörduda apteeki, et seal koos spetsialistiga teha õige valik.
Enne vitamiinide tarvitamist peaks apteekri või perearstiga arutama, milliseid vitamiine konkreetse kaebuse korral üleüldse soovitatakse. Vitamiine tuleks tarbida kuuridena, ka profülaktika mõttes.
D-vitamiin
Tederi sõnul on eestlastele sageli iseloomulik D-vitamiini puudus. „Eelkõige ohustab D-vitamiini nappus väikelapsi ja vanemaid inimesi, viimased väldivad intensiivset päikest ja suvisel ajal keskpäeval õues ei käi,“ selgitab proviisor. „Kuna aga D-vitamiini sünteesitakse nahas konkreetse tugevusega päikesevalguse toimel, ongi tulemuseks D-vitamiini puudus, “ lisab ta.
Ühtlasi kutsub Külli Teder inimesi vitamiine, sealhulgas D-vitamiini, mitte üle manustama. „Nagu iga ravimi puhul, tuleb ka vitamiine võtta ettenähtud koguse piires. Organism peab tegema palju tööd, et liigsed ained kehast väljutada.“
Tutvu D-vitamiini sisaldavate toodetega siin.
Oomega 3
„Teatud omega-3 rasvhappeid ei ole meie keha võimeline ise tootma ja seetõttu on äärmiselt oluline, et saaksime need kätte toiduga,“ selgitab Südameapteegi proviisor. „Näiteks leidub neid kalas, aga soovitusliku kala söömise sageduseni- kord nädalas- jõuavad vähesed. Seetõttu võiks oomegarasvhappeid lisaks võtta.“
Külli Tederi sõnul on omega-3-rasvhapped olulised südamele ja ajutegevusele. Tänu nendele on ka veresooned elastsemad. „Omega-3-rasvhapped aitavad ennetada südame-veresoonkonna probleeme, samuti soodustavad nad ajutegevust ja tõstavad inimese immuunsust.“ Proviisor juhib tähelepanu, et oomegarasvhappeid ei ole soovitatav mõningate retseptiravimitega samaaegselt tarvitada. „Omega-3 võib näiteks verd vedelamaks teha, seetõttu võiks verd vedeldavate ravimite tarbimisel perearsti või proviisoriga arutada, kas selle lisaksvõtmine on sobilik,“ nendib Teder.
Oomega-3-rasvhapete kohta pikemalt: Oomega-3 ja oomega-6-rasvhapped tasakaalu
Kaltsium
Suurenenud kaltsiumi vajadusele soovitab Teder tähelepanu pöörata eelkõige vanematel naistel, kes on jõudnud menopausi ikka. „Östrogeenid on seotud kaltsiumi ainevahetusega inimese organismis,“ räägib Teder. Teatud vanuse saabudes väheneb östrogeenide tase organismis, see halvendab kaltsiumi imendumist, mistõttu võivad luud muutuda nõrgemaks. See võib omakorda kaasa tuua osteoporoosi tekke.
Kaltsiumi ei tasu proviisori hinnangul võtta ilma D-vitamiinita. Samuti on kaltsiumi imendumine organismis seotud magneesiumiga ehk kaltsium imendub organismis siis, kui on piisavalt magneesiumi.
Magneesium
Siit jõuamegi magneesiumi olulisuseni. “Magneesium on vajalik lihaste töös. Kui kaltsium aitab lihasel kokku tõmmata, siis magneesium on selleks, et lihas saaks lõõgastuda,“ toob Teder lihtsa näite.
Samuti on magneesium seotud närvisüsteemiga ja aitab toime tulla stressiga. Lisaks on see äärmiselt vajalik südame töös. „Minu soovitus on profülaktika mõttes teha magneesiumi ja kaltsiumi kuur, eriti just sportlastel ja eakamatel inimestel. Ma ei soovita seda põhjendamatult kuust kuusse lisaks süüa.” Teder soovitab kaltsiumi ja magneesiumi manustada erinevatel aegadel, ühte hommikul ja teist õhtul.
B-vitamiin
B-vitamiinid osalevad organismis paljudes protsessides. “Inimesel on selle grupi vitamiine vaja põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et inimesed saaksid toidust energia kätte,“ kõneleb proviisor. Tema sõnul võib B-grupi vitamiinide puudus tekitada inimesel väsimust.
Teatud olukordades võib tekkida ka konkreetse B-vitamiini puudus. „Näiteks on eakamatel inimestel sageli B1- või B12-vitamiini puudus, “ toob Ülemiste Südameapteegi juhataja näite.
C-vitamiin
C-vitamiini soovitab proviisor lisaks võtta haiguste perioodil. „Optimaalne ühekordne annus on 200 mg C-vitamiini. Samas vajatakse C-vitamiini rohkem, kui inimesel on stress või kui ta suitsetab,“ selgitab proviisor. C-vitamiin on tugev antioksüdant, ta tugevdab immuunsust ning tal on oluline roll sidekoe normaalses arengus. Teda on vaja naha, igemete, hammaste, veresoonte ja luude jaoks.
Taaskord juhib proviisor tähelepanu sellele, et ka C-vitamiini ei tohiks tarbida ettenähtud kogusest enam. „Pigem soovitan võtta 200 mg kaupa mitu korda päevas kui 1000 mg korraga. Liigse C-vitamiini kehast väljutamine on neerudele lisatöö. Samuti omastab organism C-vitamiini paremini, kui seda korraga vähem tarbitakse,“ selgitab Südameapteegi proviisor.
Lõpetuseks mainib Külli Teder, et tavaliselt peaks vitamiinipuudusega seotud probleemid (nt väsimus, kurnatus) 1-3 kuulise kuuriga taanduma. “Kui vitamiine võetakse järjepidevalt pika aja vältel, võib organism muutuda laisaks, sest on harjunud lisaaineid mujalt, mitte toidust saama,“ selgitab proviisor. Samuti toonitab ta, et alati ei ole kehv enesetunne seotud vitamiinide ja mineraalainete puudusega organismis. “Kui kuu aja jooksul enesetunne ei parane, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole, sest tegemist võib olla ka mõne tõsise probleemiga.”
