Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2022. aastal kunstliku viljastamise abiga 680 last. Kõigist elussündidest moodustab see ligi kuus protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi koondatud statistikast.
Viljatusravi tulemusena sündis 2022. aastal 636-l naisel 680 last, neist 656 kehavälise viljastamise abil (IVF, ICSI ja FET) ja 24 emakasisese viljastamise meetodi abil, mille puhul viiakse seemnerakud spetsiaalse kateetri abil emakasse (IUI ingl.k. intrauterine insemination).
Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2022. aastal 3230 viljatusravi tsüklit, mida on neli protsenti vähem kui aasta varem, kuid kaheksa protsenti enam kui viimase kümne aasta keskmine. Enamkasutatavad viljatusravi meetodid kõigis vanuserühmades on külmutatud embrüo siirdamine (FET – ingl.k. frozen embryo transfer) – 50 protsenti ja seemneraku süstimine munarakku (ICSI- ingl.k. intracytoplasmic sperm injection) – 31 protsenti.
Korraga võib kunstliku viljastamise käigus siirata 1–3 embrüot. 2022. aastal kasvas ühe embrüo siirdamine võrreldes eelneva aastaga 8 protsenti (2328 siirdamist). Kahe embrüo siirdamiste arv on langenud ligi 30 protsenti (582 siirdamist) ja kolme embrüo siirdamiste arv ei ole võrreldes varasema aastaga muutunud (21 siirdamist).
Läbitud viljatustsüklite arv on viimase paari aasta jooksul enim suurenenud vähemalt 41-aastaste naiste hulgas, ulatudes 2022. aastal 502-ni.
Kuni 40-aastaste (k.a) kindlustatud isikute kunstliku viljastamise protseduuride ja ravimite põhiosa eest tasub Tervisekassa. Tervisekassa kulud viljatusravi teenusele kasvasid 2022. aastal 4 protsendi võrra, kuid tasutud ravijuhtude arv jäi samaks. Tervisekassa andmetel oli eelmisel aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa ligi 3,2 miljonit eurot.
Andmed kunstliku viljastamise kohta on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid KV10–KV14), vaata ka interaktiivset graafikut.
