Viimased reoveeuuringud on näidanud uimastite laialdast levikut Eesti suurlinnades. Politsei hinnangul on uimastite levik Eestis liikumas interneti- ja üksikisiku põhiseks, narkootikume tellitakse postiga ja kanepit kasvatatakse kodudes.
Illegaalse narkoturu ohtlikumaks aineks on Eestis levima hakanud isotonitaseen ehk narkoslängis ISO. Kurikuulsast fentanüülist veel mürgisem sünteetiline opioid, mille väiksemgi üledoos võib väga kurvalt lõppeda.
“Tegemist on väga tugeva sõltuvust tekitava ainega ja väga ohtliku ainega, mis kanguselt ületab 60 korda morfiini ja on palju tugevam kui fentanüül. Kui ta laialt peaks kanda kinnitama, siis kindlasti on surmad tulemas,” ütles ERR-ile Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Samas tarvitatakse fentanüülilaadseid meelemürke ikkagi väikeses ja väga tugeva sõltuvusega inimeste seltskonnas. Kui aga vaadata Eesti narkoturgu tervikuna, siis on püsivalt suurima levikuga kanep, millele järgnevad amfetamiin, kokaiin ja ecstasy-tabletid.
Urmet Tambre sõnul soodustavad kanepi tarvitamist sotsiaalmeedias leviv kogukondlik reklaam ja koroonapandeemia. Kui varem käidi kanepit piiri tagant toomas ja politsei suutis koos maksu- ja tolliametiga narkolaadungeid peatada, siis praegu on uimastite levik liikumas kuritegelike grupeeringute käest interneti- ja üksikisikupõhiseks.
“Tänasel päeval saab inimene kodust lahkumata tellida tumeveebist endale posti teel aineid koju ja samamoodi siis ka kanepi kasvatamine. Inimesed on hakanud kodus kasvatama ja Eestis kasvatusi üles panema,” rääkis Tambre.
“Olime selleks ka valmis, aga et nii paljud inimesed tegelikult kodudes hakkavad kasvatama, me päris ei uskunud. See on ohtlik trend, toas teha kasvuhoone ja kasvatada kanepit.”
Politsei hinnangul võib Eestis olla sadu kodusid, kus kanepit kasvatatakse, aga kui suures mahus, kas ühe või saja taime kaupa, pole täpselt teada. Selles suhtes usaldab politsei Tervise Arengu Instituudi reoveeuuringuid.
“See on üks kõige paremaid indikaatoreid, mis näitab, mis turul toimumas. Kui me näeme, et ainete kontsentratsioon läheb kõrgemaks, siis me hakkame otsima seda põhjust. Ja kui mõnes piirkonnas näitabki rohkem, siis kuna tegemist on peidetud probleemiga, võib-olla oligi see reaalsus valus teada saada, et selline probleem meil on,” ütles Tambre.
Viimased reoveeuuringud on näidanud uimastite laialdast levikut Eesti suurlinnades ning nüüd laiendatakse uuringut ka väiksematele linnadele, nagu Võru, Viljandi ja Kohtla-Järve
Allikas. Err.ee
