Musta mere teraviljalepingu lõpetamine mõjutab oluliselt Ukraina viljaveo võimalusi. Asjatundjate hinnangul on eriti mõjutatud imporditud teraviljast sõltuvad Aafrika ja Lähis-Ida riigid.
Türgi ja ÜRO vahendusel sõlmitud teraviljalepe võimaldas umbes aastaks Euroopa aidana tuntud Ukrainast vilja meritsi mujale maailma vedada. Kokku veeti lepinguperioodi jooksul maailmaturule ligi 33 miljonit tonni teravilja ja muid toiduaineid, vahendab Iltalehti.
Lepingut oli küll paar korda pikendatud, kuid Kreml oli juba mitmeid kuid andnud märku, et kaalul on lepingu lõpetamine, sest teised osapooled ei olnud Venemaa uutele nõudmistele vastu tulnud.
Venemaa majandusele spetsialiseerunud Turu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Kari Liuhto sõnul viitab Venemaa otsus teraviljalepingut mitte pikendada, et üritatakse tekitada naaberpiirkondades nälga.
Tundub, et Venemaa kavatseb oma naaberpiirkondades suure näljahäda tekitada. Arvatav motiiv võib olla see, et nälg toob inimesed Euroopa Liidu piiride äärde. Venemaal on sellega juba kogemusi. Tõenäoliselt suureneb oluliselt üle Vahemere saabuvate migrantide arv. On ju selle eest juba hoiatatud ka ilma sellise teadliku tegutsemiseta, nendib Liuhto.
Liuhto sõnul teeb Venemaa toidust Lääne-vastase relva. Tema hinnangul on Venemaa eesmärk kõigutada Euroopa ühtsust ja suurendada oma mõju Aafrika riikides.
Energiarelv ei töötanud ootuspäraselt, nii et nüüd kasutatakse veelgi karmimat meetodit, toidurelva. Siin sureb palju inimesi nälga ja see näitab taas, et Venemaa juhtkond ei hooli inimeludest, ütleb Liuhto.
Võib juhtuda, et algul tekitavad nad teraviljaveo lõppemisega suure probleemi ja saavad seejärel tegutseda suure päästjana, eksportides oma vilja Aafrika riikidesse. See suurendab ka Venemaa mõju selles piirkonnas, hindab Liuhto.
Samal arvamusel on ka maa- ja metsamajanduse keskliidu MTK teraviljaekspert Max Schulman. Ta kahetseb Euroopa Liidu nõrka rolli selles olukorras.
Näljahädad ja sellest tulenevad ränded on täiesti võimalikud. Olen ise imestanud, miks EL on teiste teraviljakoridoride juurutamises nii nõrgalt osalenud, ütleb Schulman.
Euroopa peaks reageerima Ukraina vilja transpordile. Kus on näiteks EL-i Aafrika volinik Jutta Urpilainen? EL-ile oleks hea, kui ta saaks selles osas midagi ette võtta. Kindlasti suurendaks see ka positiivset suhtumist Euroopa Liitu, jätkab Schulman.
Schulmani sõnul on kõige haavatavamad piirkonnad Põhja-, Ida- ja Sahara-taguse Aafrika ning mõned Lähis-Ida riigid.
Olukord suurendab närvilisust, kas suudetakse leida asenduslogistika. Teravilja leiab ladudest ja lõunapoolkeralt tuleb uut saaki. Vilja saavad aga eelkõige need, kel on maksevõimet, ütleb Schulman.
Isegi kui uus leping sõlmitakse, on Schulmani hinnangul Ukraina võimalused oma vilja tarnimiseks seda vajavatesse riikidesse nõrgad.
Venemaa rünnakud Odessa ja teiste Ukraina teraviljasadamate vastu on muutnud turu närviliseks, kuna pole teada, kuidas saaksid sadamad hakkama, isegi kui õnnestuks sõlmida uus leping. Vilja hind tõusis mõnevõrra kohe pärast lepingu lõppemist, kuigi turg teadis seda oodata, nendib Schulman.
Kari Liuhto märgib, et teravilja eksporditulu on Ukrainale palju olulisem tuluallikas kui Venemaale.
Venemaa tegi seda ilmselt geopoliitilistel põhjustel. Venemaa majandus ei sõltu teravilja eksporditulust, kuid Ukrainas on olukord teine. Põllumajandussaadused moodustasid enne sissetungi Ukraina ekspordist üle 40 protsendi ning Ukraina majandus sõltub ekspordist rohkem kui näiteks Soome oma, ütleb Liuhto.
Schulman rõhutab, et olukord pärast teraviljalepingu lõppemist on väga keeruline.
Asi ei ole must-valge, halle alasid on palju. Venemaa ekspordib iga kuu viis kuni kuus miljonit tonni teravilja. Osa sellest läheb Aafrikasse. Venemaa oli juba eelmisel aastal maailma suurim nisu eksportija, ütleb Schulman.
Schulman peab kõige olulisemaks küsimuseks seda, kas Must meri jääb teraviljakaubandusega seotuks ja kui, siis mil viisil. Kui piirkond liigitatakse ebaturvaliseks või sõjatsooniks, muudaks see ka Venemaa enda ekspordi keeruliseks või isegi võimatuks.
Iseasi, kas kaubasaatjad peavad Musta merd turvaliseks mereks. Kui see neile ei meeldi, reageerivad teravilja turuhinnad jõuliselt. See tähendab 30 või isegi 50 protsenti kõrgemaid hindu riikidele, kes peavad importima suuri teravilja partiisid, nendib Schulman.
Nii Schulman kui ka Liuhto peavad väga oluliseks Ukraina vili taas liikuma saada. Suureks väljakutseks on aga see, et alternatiivseid transporditeid peaaegu pole ning Ukrainast meritsi vilja vedamine praegustel tingimustel võimalik ei ole.
„Põhjapoolkeral ei saa väga head saaki ning see on koos logistiliselt ja poliitiliselt ebastabiilse olukorraga halb ja suurendab toiduainete inflatsiooni importivates riikides,” lisab Schulman.
Kari Liuhto sõnul pole tegemist lühiajalise kriisi, vaid pikaajalise probleemiga. Tema arvates peaks Soome oma toidukindlust vaatama teise pilguga.
Liuhto märgib, et üle 90 protsendi Soome väliskaubandusest toimub meritsi. Liuhto arvates on tõeline probleem ka varjupaigataotlejate laviin Euroopa piiridele.
Venemaa on valmis selliseid trikke tegema. Nad on endiselt imperiaalsest nostalgiast joobunud ega suuda tunnistada, et neil pole rahalisi vahendeid, et olla Nõukogude Liidu moodi impeerium, ütleb Liuhto.
Ma arvan, et Putinil on plaan, et nad jätkavad seda sõda, kuni näevad järgmise aasta novembris, kes on USA president. Seni käib kurnamissõda, märgib Liuhto.
