Venemaa tulistas keset ööd Kiievi kesklinna pihta neli raketilööki, mis pealtnägijate sõnul olid seni nähtutest võimsama jõuga.

Kella ühe ja kahe vahel kõlas Kiievis õhusireen ning kohe oli kuulda ka valju plahvatust, teatas The Kyiv Independent.

Lehe andmeil kõlasid Kiievi kesklinnas kaks valju plahvatust ning Kiievi Družbõ Narodivi metroojaama lähistel kuuldi veel kaht.

Kella nelja paiku kõlas Kiievis järjekordne plahvatus. CBS-i uudisteprodutsent Justine Redman postitas sotsiaalmeediasse klipi, milles on vahetult pärast intervjuud Kiievis viibiva ajakirjaniku Charlie D’Agataga kuulda ja näha suurt plahvatust.

Kiievi kesklinnas öösel toimunud vähemalt nelja suure plahvatuse sihtmärk või nende põhjustatud ohvrite arv on siiani teadmata, kirjutas BBC.

Plahvatused järgnesid hilisõhtul Kiievi keskraudteejaama lähistel toimunud võimsale plahvatusele. Ukraina siseministeeriumi esindaja teatel tekitas materiaalset kahju Ukraina õhukaitse kahjutuks tehtud raketi alla kukkumine. Kahjustusi sai suur küttetrass, inimesed viga ei saanud.

Mitu Ukraina linna said öösel Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Harkivis tabasid rünnakud väidetavalt vähemalt kolme koolimaja ja üht katedraali ning kahjustada sai ka linnavolikogu hoone. Leht lisas, et Ohtõrkas hävisid suurtükirünnakute tagajärjel kümned elumajad.

Maavägede pealetungi Kiievile ei toimunud, samas jätkusid lahingud ja kaugtuli linnade pihta Harkivis ja Mariupolis.

Segadus Kiievisse suunduva Vene kolonniga

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja teatel on arusaamatu Kiievile põhja poolt läheneva Vene suure sõjaväekolonni seisma jäämine.

“Meie hinnangul ei ole nad viimased 24-36 tundi märkimisväärselt edasi liikunud,” ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby kolmapäeval peetud briifingul.

Tema sõnul võib seisaku põhjus olla kas ümbergrupeerumine või vähene edu senisel pealetungil. Logistilised ja varustusprobleemid või Ukraina sõjaväe vastutegevus võivad samuti olla peatumise põhjuseks, lisas Kirby.

Kinnitamata andmetel napib Vene relvajõududel Ukrainas kütust ja toitu. Vene vägede kätte langenud piirkondade ametnikud on rääkinud, kuidas sõdurid rüüstavad toidukauplusi ning Vene armee poolt nendele pakutud toidu säilivusaeg on ümber saanud.

Harkivi oblastis asuva Izjumi linna ametniku sõnul sai seal õhurünnakutes surma kaheksa tsiviilelanikku, nende seas kaks last, edastas BBC. Aselinnapea Volodõmõr Matsokin oli varem öelnud, et kohalikud elanikud said surma, kui rakett tabas kortermaju.

Matsokin ütles, et kesklinn sai suuri purustusi ning politseinikud said kannatada, kui rakett valitsushoonet tabas.

Teated Ukraina lõunaosas asuva strateegilise tähtsusega sadamalinna Hersoni saatuse kohta segased. Kui esialgu teatasid Vene võimud, et linn on nende kätte langenud, siis hiljem on seda öelnud ka Ukraina ametnikud. Kui see vastab tõele, on Herson esimene suurem linn, mis eelmise nädala neljapäeval alanud invasioonist Venemaa kontrolli alla on langenud.

The New York Times kirjutab, et Hersoni linnapea Igor Kolõhajev ja Ukraina kõrge valitsuametnik on kinnitanud Hersoni langemist. “Siin ei ole Ukraina sõjaväge. Linn on ümber piiratud,” ütles ta intervjuus.

Kolõhajev lisas, et Ukraina väed lahkusid linnast loode poole Mõkolaivi linna suunas.

Linnapea rääkis, et umbes kümme Vene sõjaväelast, sealhulgas linna rünnanud vägede ülem, sisenesid kolmapäeval Hersoni linnavalitsuse hoonesse.

USA endine luurejuht: Venemaa ei kontrolli Ukraina taevast

Enbdine CIA juht David Petraeus ütles usutluses BBC Worldile, et Venemaal ei ole Ukraina õhuruumi üle täit kontrolli, kuna lääneriigid saatsid Ukrainale õhutõrjerelvi. Ta lisas, et kinnitatud andmed Vene lennukite allatulistamiste kohta näitavad, et venelased kannavad õhus “väga tõsiseid kaotusi”.

“Venelased peaksid [õhuvägede eelnenud suhet arvestades] saama lennata Ukraina kohal vabalt, aga nad ei saa, kuna takistavad Ukraina käes olevad õhutõrjesüsteemid,” ütles Petraeus.

Kolmapäeva õhtul teatas Ukraina pool kahe Vene moodsa hävitaja SU-35 allatulistamisest Kiievi piirkonnas. Kokku teatasid Ukraina relvajõud kolmapäeva jooksul kolme Vene lennuki ja kahe helikopteri hävitamisest. Ukraina õhujõud toetasid maavägesid Kiievi, Sumõ, Tšernihivi ja Harkivi oblastis.

Esmaspäeval sai Ukraina USA-t täiendavalt 200 Stingeri õhutõrjeraketti.

Ukraina ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad uuesti

Ukraina presidendi Zelenski büroo teatel on Ukraina delegaadid teel kohtumisele Venemaa delegaatidega Belovežskaja Puštšas, vahendas Nexta kolmapäeval kell 21 kohaliku aja järgi.

Venemaa läbirääkija on öelnud varem, et Ukraina ja Venemaa kõnelustel on päevakorras relvarahu, edastas AFP.

Ukraina presidendi nõunik Olexi Arestovitš on varem öelnud Suspilne TV-le, et kõnelused toimuvad. Ta lisas ka: “Ma arvan, et asjad jäävad samaks. Midagi ei muutu. Ukraina jääb oma seisukoha juurde.”

Venemaa rünnakus sai purustusi Kiievi raudteejaam

Venemaa õhurünnak tabas kolmapäeva õhtul Kiievit lõunaraudteejaama lähedal, kust evakueeritakse tuhandeid naisi ja lapsi, teatas Ukraina riiklik raudtee-ettevõte avalduses.

Rünnakule järgnenud plahvatust oli kuulnud ka Reutersi allikas Kiievis, märkides, et plahvatus pani maa värisema. Plahvatusest rääkis ka ERR-i sõjakorrespondent Anton Aleksejev AK-s.

Jaamahoone sai kergeid kahjustusi ja võimalike hukkunute arv pole veel teada, lisati, et rongid töötavad endiselt.

Pole selge, mis täpsemalt plahvatuse põhjustas. Siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko ütles, et jaamahoone võis saada kahjustada tiibraketi allakukkumise tõttu pärast seda, kui Urkaina õhutõrjesüsteem selle alla lasi.

Heraštšenko ütles, et Kiievi raudteejaama lähistel toimunud raketilöögis võis hävida suur küttevaru, mis võis jätta osa Kiievist soojuseta. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul esialgsetel andmetel plahvatuses kannatanuid ei ole, kuid detailid on veel selgitamisel.