Venemaa hinnangul on Eesti üks tema suhtes kõige vaenulikumaid riike ning Eesti peab arvestama, et iga tema samm saab vastuse, ütles Vene välisministeeriumi esindaja vastuseks palvele kommenteerida nõuet vähendada Vene saatkonna personali Tallinnas.
“Meie jaoks ei ole juba ammu saladus, et Eesti on Venemaa suhtes üks kõige vaenulikumaid riike. Russofoobia on seal ametlik doktriin. Samas tahavad nad järjekordselt meeldida oma ookeanitagustele juhendajatele,” ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kolmapäeval peetud pressikonverentsil. “Eesti võimud peavad mõistma, et ükskõik millised nende vaenulikud sammud ei jää vastuseta,” lisas ta.
Välisminister Urmas Reinsalu teatas kolmapäeval, et Eesti nõuab Venemaalt selle Tallinnas asuva saatkonna töötajate arvu viimist võrdseks Eesti saatkonna personali suurusega Moskvas. See tähendaks Vene saatkonna koosseisu vähendamist rohkem kui poole võrra, kokku peaks riigist lahkuma 13 Vene diplomaati ja kaheksa tehnilist töötajat.
Välisministeeriumi esindaja kinnitusel ei olnud neljapäeva hommikul veel Venemaa vastusammude kohta infot.
Väljaanne EUobserver.com kirjutas neljapäeval, et saatkondade suuruse viimine mõlemapoolselt võrdseks on leidnud heakskiitu Leedus ja Tšehhis, mis on juba samasuguse sammu teinud.
“Me toetame Eesti välisministeeriumi otsust,” ütles Tšehhi välisminister Jan Lipavský väljaandele. “Arvestades Schengeni ühtset viisaruumi ja ohtu, mida endast kujutavad diplomaadi kattevarju all tegutsevad Vene luurajad, oleks selline väljasaatmine pidanud juba ammu toimuma,” lisas ta.
Nimetuks jäänud Leedu diplomaat lisas EUobserverile, et Vene saatkondade suuruse võrdsustamine Euroopa Liidu riikide saatkondade suurustega Moskvas oleks õiglane.
EUobserver tõdes, et Venemaal on enamikus EL-i riikides märksa rohkem diplomaate kui neil riikidel Moskvas.
Samas oli Hollandi esindaja Eesti käigu suhtes kahtlev.
“Minu küsimus on, mis kasu see annab peale sümboolse käigu?” märkis anonüümseks jäänud Hollandi välisministeeriumi esindaja. “Me soovime hoida oma silmad ja kõrvad Venemaal lahti, eriti praegusel ajal,” lisas ta EUobserverile.
Väljaanne meenutas ka Euroopa Liidu riikide ühistegevust pärast Vene vägede korraldatud Butša massimõrva avalikuks tulemist Ukrainas, kui riigid saatsid oma pealinnadest välja kokku umbes 300 Vene diplomaati.
Venemaa esindusest EL-i juures Brüsselis saadeti siis välja 19 Vene diplomaati. Siiski on Venemaal selle EL-i esinduses endiselt 35 diplomaati, samas kui Euroopa Liidu välisteenistusel oma Moskva-esinduses üheksa diplomaati. Lisaks on pärast pikaaegse Venemaa esinduse juhi Vladimir Tšižovi lahkumist Brüsselist jäänud Vene diplomaate juhtima asjur Kirill Loginov, kes Belgia luure andmeil on seotud Vene luureasutustega, märkis EUobserver.
Err.ee
