Eesmärgid, mida Venemaa Ukraina-vastases sõjas taotleb, ei ole muutunud, kuid Briti luure hinnangul ei ole nende saavutamine tõenäoline, vahendab BNS.
Luureametkond tsiteerib 12. detsembri hommikuses ettekandes Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi äsjast kommentaari, milles too sõnastas ümber Venemaal “sõjaliseks erioperatsiooniks” nimetatava sõja peamised eesmärgid.
Peskov nimetas Venemaa peasihiks Donbassi ja Kagu-Ukraina elanike “kaitsmist” ning ütles, et selle ala “vabastamiseks” on veel palju tööd.
“Peskovi kommentaar viitab, et Venemaa sõja praegused poliitilised miinimumeesmärgid ei ole muutunud. Ilmselt püüab Venemaa endiselt laiendada oma võimu kõigile Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti aladele. Tõenäoliselt seavad Vene sõjaplaneerijad endiselt esikohale edasitungi Donetski oblasti sügavusse,” kirjutab Briti luure.
Rõhutatakse, et Vene maaväe edasiliikumine nagu ka Venemaa poliitilise juhtkonna väljakuulutatud sõjaliste eesmärkide saavutamine on lähikuudel ebatõenäoline.
“Venemaa strateegiliste eesmärkide saavutamine ei ole praegu võimalik: on äärmiselt ebatõenäoline, et Venemaa relvajõud suudaksid luua praegu tõhusa löögijõu, mis suudaks need alad tagasi vallutada,” rõhutas Briti luure.
Nagu nentis USA staabiülemate ühendkomitee juht kindral Mark Milley, on Venemaa vallandatud sõda Ukraina vastu kestnud juba 10 kuud ning Venemaa diktaator Vladimir Putin kõigil rinnetel läbi kukkunud. Ukraina kaitsjad lõid tagasi rünnaku Kiievile ja tõrjusid vasturünnakuga venelased välja Harkivist ja seejärel ka Hersonist.
Samas ei ole analüütikute hinnangul Putin Ukrainas oma maksimalistlikest eesmärkidest tõenäoliselt loobunud. See ei puuduta ainult uute alade annekteerimist, vaid ka režiimivahetust ja tulevastele Venemaa rünnakutele või survele vastupanu võime hävitamist.
Eeldatavasti võib sõjategevus Ukrainas sel talvel ägeneda. Samal ajal ennustab presidendikantselei, et Ukraina kriitilise taristu masspommitamine jätkub.
Kiiev: Venemaa kaotas ööpäevaga Ukrainas üle 620 sõduri
Vene väe lahingukaotused olid möödunud ööpäeval Ukrainas umbes 620 inimest ning alates sissetungi algusest 24. veebruaril küünivad need esmaspäeva, 12. detsembri hommikuks umbes 94 760 inimeseni, edastas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis, kirjutas portaal Unian, vahendab BNS.
Lisaks kaotas Venemaa viimase ööpäevaga Ukrainas kaks tosinat tanki ja kümme soomukit (sissetungi algusest vastavalt 2966 ja 5928 ühikut).
Päeva jooksul hävitas Ukraina ühe vaenlase suurtükisüsteemi ja neli sõidukit (sh kütuse ja määrdeainetega paakautot). Alla tulistati neli operatiiv-taktikalist drooni ja hävitati kaks eritehnikaühikut.
Kokku on Venemaa sissetungi algusest kaotanud 1929 suurtükki, 397 raketiheitjat, 211 õhutõrjesüsteemi, 4544 sõidukit ja paakautot, 169 eritehnikaühikut ja 16 laeva. Hävitatud on 281 lennukit ja 264 helikopterit, alla tulistatud 1617 drooni ja 592 tiibraketti.
Venemaa tunnistab Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust ja kardab uusi tarneid
Propagandistid ütlevad, et Ukraina saab igasuguseid relvi, kirjutab Ukraina meediakanal Unian.
Vene propagandistid tunnistasid lääneriikidelt Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust. Nad ütlesid, et tulevikus saab Ukraina veelgi rohkem relvi – Abramsi tanke ja lennukeid ja Vene Föderatsiooni väed peavad selleks valmistuma.
Selliseid avaldusi tegid Venemaa propagandistid Vladimir Solovjovi saate hiljutises osas.
Venemaa riigiduuma asetäitja Andrei Gurulev ütles otse-eetris: “Täna üritavad nad anda löögi meie baasidele, vägede kuhjumisele tagalas, materiaalsete ressursside kogumisele. Ja me näeme kõike seda sõna otseses mõttes viimase 24 tunni jooksul. Nad andsid HIMARS-i lööke, mille kaugus ei ole enam 70 kilomeetrit, vaid 145.“
Solovjov vaidles sellele vastu, et seni on registreeritud lööke 92 kilomeetri kaugusel ja ülejäänud teave on väidetavalt alles täpsustamisel.
