Kui Soome ja Rootsi astuvad NATO-sse, siis võib unustada Läänemere tuumavaba staatuse, hoiatas Venemaa julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev. Ta rääkis ka muudest sõjajõududest, mis Venemaa sellisel juhul piirkonda paigutab.
“Kui Rootsi ja Soome astuvad NATO-sse, siis pikeneb alliansi maismaapiir Venemaaga rohkem kui kaks korda. Loomulikult on vaja seda piiri kindlustada – tõsiselt tugevdada maaväge ja õhukaitset, paigutada Soome lahele märkimisväärsed merejõud. Sellisel juhul ei saa enam rääkida Läänemere tuumavabast staatusest – tasakaal tuleb taastada,” kirjutas Medvedev oma kontol sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram.
Medvedevi sõnul on Venemaa praegu sellistest sammudest hoidunud.
Vene julgeolekunõukogu aseesimees avaldas lootust, et Soome ja Rootsi siiski ei astu NATO-sse, kuid lisas, et kui see siiski juhtub, saab Venemaal olema “kaks ametlikult registreeritud vastast rohkem”.
Medvedev vaidles ka vastu viidetele, et kui Venemaa poleks sõda Ukrainas alustanud, ei oleks Soome ja Rootsi ühinemine alliansiga päevakorda tõusnud. Tema sõnul olevat juba enne sõda olnud jõude, kes tahtnuksid neid “NATO-sse tassida” ning samuti on erinev nende riikide ja Ukraina staatus NATO-ga liitumise mõttes.
Tema väitel on mõlemas riigis avalik arvamus alliansiga ühinemise suhtes pooleks.
“Mitte keegi tervemõistuslikest inimestest ei taha hinna- ja maksutõuse, pingete kasvamist piiril, Iskandereid, hüperhelikiirusel liikuvaid relvi ning tuumarelvadega varustatud sõjalaevu sõna otseses mõttes käeulatuse kaugusel oma majast,” hoiatas Medvedev.
Soome valitsuse kolmapäeval avaldatud julgeolekuraportist selgub, et valitsus kaldub toetama NATO-ga ühinemist. Samuti levis meedias teateid, et ka Rootsi peaminister on juba alliansiga ühinemise sisuliselt otsustanud.
Soome julgeolekuraportis hoiatatakse muuhulgas selle eest, et kui riik ühineks alliansiga, siis see tähendaks Venemaa kasvavat survet ja pahameelt.
Err.ee
