Kuna kinnipeetavate arv on kümnendiga kahanenud ligikaudu 3000-lt 2000-ni ja prognooside kohaselt see trend jätkub, kahaneb vanglate täitumus järgmise kümnendiga kolmandiku peale. Seega oleks Justiitsministeeriumil mõistlik vähendada vanglate pinda, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes.
Kui 2023. aastal on vanglad täidetud veel keskmiselt 70% ulatuses, siis kümne aasta pärast on need praeguste prognooside kohaselt täidetud vaid kolmandiku ulatuses. Selle tulemusel suureneb kolme vangla majandamiskulu ühe kinnipeetava kohta kuus Riigikontrolli arvutuste järgi aastaks 2032 seniselt 2800 eurolt 6600 euroni.
Riigikontrolli hinnangul ei ole Justiitsministeerium seni tegelenud piisaval määral olemasolevate vanglate majandamise tõhustamisega ega muutuvatele vajadustele vastavaks kohandamisega. Ehkki viimase 20 aastaga on Eesti vanglasüsteemi oluliselt moderniseeritud, kümme amortiseerunud vanglat on asendunud kolme moodsama vanglaga, osutub ka praegu kasutusel olev kinnise vangla pind peagi liiga suureks. Samas, avavangla kui taasühiskonnastavama ja riigi jaoks säästlikuma vangistusviisi kasutamise potentsiaal ei ole täiel määral kasutust leidnud – näiteks on Tallinna avavanglas hulk kinnipeetavaid koha ootel, samal ajal on Viru avavanglas kohti üle. Avavanglas saab kinnipeetav käia vanglast väljas tööl ning poes, kasutada näiteks Eesti Töötukassa teenuseid jms.
Riigikontroll leiab, et on tarvis kriitiliselt hinnata kõikide üksuste töös hoidmise mõistlikkust. Kui Tallinna ja Viru vanglate kinnistute ning personaliga tagataks kõigi kinnipeetavate vangistuse täideviimine, säästaks riik vanglate majandamisel vanima ning kõige rohkem amortiseerunud Tartu vangla sulgemisel selle ülalpidamiskulu arvelt 2023. aasta seisuga kuni 13 miljonit eurot aastas. Vaid kahe vanglaga majandamisel oleks 2032. aastaks ka kulu ühe kinnipeetava kohta prognoosiga võrreldes üle tuhande euro võrra väiksem.
Kinnipeetavate arvu vähenedes vajavad vanglate taristu, personal ning taasühiskonnastavad tegevused pikaajalist plaani. Vabanevat ruumi saab ministeeriumi sõnul kasutada küll kinnipeetavate individuaalsetesse kambritesse paigutamiseks, kuid Riigikontrolli hinnangul ei vasta see enam olemasoleva taristu tõhusa kasutamise põhimõttele, sest vangla ei saa kinnipeetavate arvu vähenedes hoida kokku personali- ning kinnistute haldamise kuludelt. See tähendab, et taasühiskonnastamise arendamiseks võib jääda vähem raha, inimesi ja aega. Ministeerium ei ole hinnanud, millised on ühekohaliste kambritega vanglate kulud ning milline on personalivajadus, et täita hõredalt täidetud vanglates taasühiskonnastamise eesmärki.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS), mille ülesandeks on tegutseda riigi kinnisvarakeskkonna ja -teenuste osutamise kompetentsuskeskusena, peaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete kohaselt pakkuma Justiitsministeeriumile tuge vanglate taristu kasutamise tõhustamiseks ning toetama vajaduse korral ministeeriumi vanglahoonete kohandamise ja võimaliku sulgemise tasuvuse arvutamisel. Samas ei saa RKAS ilma ministeeriumi sisendi ning konkreetse ülesandeta teha põhimõttelisi ettepanekuid vanglate taristu kohandamiseks. Selle tulemusel on RKAS vaid vanglahoonete halduri rollis.
Riigikontroll jõudis järeldusele, et vanglates kasutatavad kinnipeetavate tööhõivemudelid on kohandatud suurte vanglate ja pikkade karistusaegade järgi ega vasta enam tänapäevase tööturu vajadustele. Tööturul vajatakse mitmekesisemate oskustega inimesi. Suurem osa ASi Eesti Vanglatööstus töökohtadest on metalli- või puidutsehhides oskustööd, mis vajavad enne tööle saamist väljaõpet. Kinnipeetavate arvu ning karistusaja lühenemine tähendab aga, et erioskustega töödele kvalifitseerub või väljaõppe lõpetab järjest vähem inimesi, sh tuleb ette olukordi, kus kinnipeetavad läbivad väljaõppe, aga töötama ei jõua.
Justiitsministeeriumi võime hinnata taasühiskonnastavate tegevuste pakkumist ja mõju vajab tugevdamist. Positiivsena võib välja tuua, et andmepõhist hindamist suurendavate ja andmetöötlust automatiseerivate arendusprojektidega on ministeeriumis siiski hiljuti alustatud. Kasutades isikute kinnipidamise ja vanglas toimuvate tegevuste kohta salvestuvaid andmeid mitmekülgsemalt, on suurem potentsiaal märgata tegureid, mis taasühiskonnastamist mõjutavad.
Riigikontroll soovitab justiitsministril kulude kasvu pidurdamiseks ja tõhusama pinnakasutuse huvides kaaluda ühe vanglakompleksi või vähem täidetud üksuste sulgemist. Lisaks tuleks koostada vanglate taristu haldamise pikaajaline plaan, mis arvestab eesseisvat kinnipeetavate arvu vähenemist.
Riigikontroll leiab, et justiitsministril oleks vaja korrastada isikute kinnipidamisega seotud andmestik, et saaks hinnata vanglates taasühiskonnastavate tegevuste pakkumist ja mõju.
Riigikontroll soovitab Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimehel leida kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga võimalusi vähendada vanglate kinnistute kulusid ja tõhustada vanglate taristu kasutust.
Taustaks
Riigikontroll auditeeris Justiitsministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASi pikaajalisi plaane ja plaanidega seotud tegevusi ning nende kulutõhusust vanglate kinnistute haldamisel. Samuti analüüsis Riigikontroll, kuidas on neis plaanides arvestanud ministeerium kinnipeetavate arvu järkjärgulise vähenemisega ja taasühiskonnastavate tegevuste osatähtsuse suurendamisega. Lisaks uuris Riigikontroll, kas plaanide koostamisel on ministeerium kaalunud alternatiivseid lahendusi.
Auditi jaoks analüüsiti Justiitsministeeriumi strateegiadokumente, vanglateenistuse personali, kinnistute kulude-remondiplaanide ja isikute kinnipidamise kulutuste statistilisi andmeid ning vanglaametnike töö-, õppe- ja koolitusplaane.
Auditiaruande täistekst
Auditi tulemuste tutvustus Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis
