Vandeadvokaat Indrek Sirk soovitab muuta juhiloa saamise lihtsamaks
Vandeadvokaat Indrek Sirk esitas riigikogule ettepaneku, mille kohaselt võiks muuta esmase juhiloa kättesaamise tingimusi selliselt, et kerge rikkumise eest määratud kehtiv karistus ei takistaks juhtimisõiguse saamist, kirjutab ERR.
Aastaid on Eesti liiklusseaduses kehtinud põhimõte, et juhtimisõiguse saamiseks peab inimese taust olema puhas ehk inimesel ei tohi olla liiklusnõuete rikkumisi. Selle positiivseks küljeks on see, et inimesed, kes taotlevad juhiluba on puhtama taustaga ja õiguskuulekamad.
Samas on sellisel praktikal ka negatiivne pool, mille parandamist advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Indrek Sirk oma ettepanekutega loodab saavutada.
“Negatiivne pool sellel piirangul on kahtlemata see, et teatud inimesed satuvad piltlikult öeldes surnud ringi, kus nad juhtimisõigust tegelikult kunagi ei saa, sest nad ei suuda kas kanda ära neile määratud karistust, näiteks tasuda rahatrahvi või toob elu lihtsalt kaasa neile uusi rikkumise episoode.”
Liiklusvaldkonnale keskendunud vandeadvokaat Sirk esitas mitu ettepanekut, mida liiklusseaduses muuta.
Sul ei tohi olla kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõitmise eest, aga juhtimisõiguseta sõitmine on karistatav nii väärteona kui ka kuriteona. See võib tähendada seda, et see karistus on sul kehtiv vähemalt aasta. Teatud halvematel juhtudel olla kehtiv ka kolm, neli, viis aastat ja rohkemgi veel.
See aga võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus inimesed kaotavad lootuse ja ei pruugi enam õiguskuulekalt käituda.
Teine ettepanek on seotud sellega, kui ilma juhtimisõiguseta inimene tabatakse mootorsõiduki juhtimiselt. “Ühekordne juhtimisõiguseta sõitmine, tavaliselt on see olukord, kus inimene õpib autokoolis, ta on juba läbinud oma kursused, aga ootab alles juhiloa saamise eksamite järjekorras ja siis on läinud sõidupraktika saamise eesmärgil võib-olla üksinda sõitma. Esmakordne juhitimisõiguseta sõitmine ei oleks takistuseks juhtimisõiguse saamisel.”
See aga ei tähenda, et andestatav oleks suur kiiruse ületamine, liiklusõnnetuse põhjustamine, purjuspäi autorooli istumine ja muud raskemad rikkumised.
Muudatuste eesmärk on panna inimesed liikluses kuulekalt käituma. “Nende muudatusettepanekute põhieesmärk on see, et inimesel oleks siiski võimalik pääseda sellest tobedast surnud ringist, kus ta ei saa juhtimisõigust sellepärast, et tal on mingisugune rikkumine olnud, aga samas on ta oma käitumist muutnud ja valmis õiguskuulekalt liiklusesse astuma,” ütles Sirk.
