Kiirabi on tervishoiuteenus, mille puhul loodame, et meil seda kunagi vaja ei lähe. Aga kui läheb, loodame seda, et kõik töötaks suurepäraselt. Selle tõttu on ka oluline, et meie kiirabi töövahendid oleksid ajakohased ning lähtuksid selle vastutusrikka ülesande eripäradest.
2020. aasta alguses võttis Tervisekassa vedada e-kiirabi digilahenduse arendamise ning planeerib järgnevate aastate jooksul uuendada nii selle kasutusmugavust kui ka funktsionaalsust. E-kiirabi puhul on tegemist kiirabide digitaalse abivahendiga, mida kasutatakse väljakutsetel oluliste terviseandmete saamiseks ning abivajajaga tehtud tegevuste ja terviseinfo saatmiseks teistele osapooltele.
Tervisekassa innovatsiooni osakonna projektijuht Taavi Talve sõnul aitab kiire, selge ja täpne informatsioon juhtumi ja abivajaja kohta teha meedikutel paremaid otsuseid, mis aitab omakorda kaasa inimeste kiiremale paranemisele. Samuti võib näiteks eelnevalt saadud info inimese allergiate kohta päästa abivajaja elu. Seega on E-kiirabi puhul tegemist olulise lüliga kiirabi igapäevatöös ning erinevate osapoolte suhtlemises.
Tervisekassa eesmärk on inimkeskne tervishoid ning inimese abivajaduse vaatamine ühtse tervikuna. „Selle tõttu otsustasime ka vältimatu abi vajava inimese teekonna kokkupanemiseks kasutada teenusedisaini põhimõtteid. Senised kogemused on näidanud, et teenusdisain avab uusi vaatenurki ning võimaldab ka aastakümneid sel alal töötanud inimestel näha oma teenust uutmoodi. Viimane aitab hästi tuvastada erinevad puudujäägid ning kasutaja ebamugavused,“ selgitas Talve.
Eelmise aasta sügisel toimus Tervisekassa eestvedamisel vältimatu abi vajaduse teemaline teenusdisainitöötuba, kuhu olid kaasatud ligikaudu 30 erinevat oma ala eksperti. Talve sõnul oli üks olulisi töötoa eesmärke vaadata kogu abi osutamise teekonda, mitte vaid kitsalt kiirabi väljakutseid. „Uurisime, kuidas toimub ootamatu tervisehäda lahendamine tervikuna, millist infot erinevad osapooled vajavad ning mis aitaks kogu seda teekonda kvaliteetsemaks ja inimesesõbralikumaks muuta,“ kirjeldas Talve.
Töötoaks ettevalmistudes intervjueeriti erinevaid osapooli, meedikuid ja eksperte, et paremini mõista tänast olukorda ning takistusi. Samuti osaleti osalusvaatlusel kiirabi väljakutsetel ja EMO töös, et saada parem arusaam, kuidas inimeste aitamine päriselt toimub.
Tehtud eeltöö tulemusena valmistati ette neli erinevat tüüpjuhtumit, mida ekspertide kogu siis lahendama asus. Talve sõnul ei olnud juhtumid meditsiiniliselt väga keerukad, vaid pigem kirjeldasid olukordi laiemalt, et tekiks terviklikum arusaam kogu inimese teekonnast.
1. Esimene juhtum – „Palavikus laps“
Esimese juhtumi puhul vaadati selliseid väljakutseid, kus meditsiiniline abi on pigem tagasihoidlik ning kiirabi peab eelkõige toetama inimest emotsionaalselt või jagama edaspidiseks nõuandeid. Sageli on siin tegemist noorte vanematega, kelle väikese lapse kõrge palavik on piisavalt hirmutav ning küsimusi on rohkem kui vastuseid. „Kiirabi sõidab inimest aitama igal juhul, kuid väiksemate murede puhul on võimalik kiiret abi ja head tuge saada näiteks perearsti nõuandetelefonilt 1220. Kiirabi väljasõit ei pruugi üldse olla vajalik, kui inimene saab usaldusväärse info ravimite võtmise või tegevussoovituste osas üle telefoni,“ selgitas Talve.
Juhtumi arutamisel käsitleti ka isikute ja lähedaste tuvastamist, info liikumist osapoolte vahel ning perearsti teavitamist väljakutsest. „Just perearstide teavitamine patsientide kiirabikutsetest oli aspekt, mida pidasid vajalikuks erinevad osapooled. Viimast toodi välja, kui olulist võimalust parandada inimeste tervenemise tõenäosust ning anda edaspidiseks soovitusi tervise eest hoolitsemiseks,“ tõi Talve välja.
2. Teine juhtum – „Kõrge vererõhk“
Teise juhtumi puhul vaadati väljakutseid, mis on seotud krooniliste haigetega, kelle seis on järsku halvenenud. Sageli on sel juhul vajalik ka meditsiiniline transport haiglasse. Siin toodi probleemidena välja andmete sisestamise suurt käsitöömahtu, info liikumist kiirabi ja EMO vahel ning lähedaste teavitamise vajadust.
„Kõrge vererõhuga eaka haiglasse toimetamine aktiveerib lähedased, kes hakkavad infovaeguses erinevatele numbritele helistama. Selle asemel, et keskenduda inimese aitamisele, tuleb vastata korduvatele küsimustele, et mis juhtus ja milline on seis. Seda aega saaks aga inimese jaoks kasutada, kui lähedaste jaoks oleks usaldusväärne infokanal, mis tekkinud küsimustele vastab. Samuti tekkis siin aga ka hoopis proosalisem küsimus – kuidas vaene vanainimene peale kiirabi sõitu EMO-sse pärast uuesti koju saab,“ selgitas Talve.
3. Kolmas juhtum – „Insuldi kahtlus“
Kolmandas juhtumis vaadeldi kiirabi kõige raskemaid väljakutseid, kus kohapealne diagnoosi panemine võib olla keeruline ning inimene vajab tavaliselt kiiret haiglasse viimist. Selliste juhtumite puhul toodi välja, et hästi kasutatavad tegevusjuhised aitaks parandada ja ühtlustada teenuse kvaliteeti ning täielikult keskenduda inimese aitamisele. Samuti käsitleti pildi ja video kasutamist juhtumi kirjeldamiseks ning brigaadi võimalust kaugkonsultatsiooniks arstiga. „Me kõik teame ütlust, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Väljakutsel nähtut saaks oluliselt paremini kirjeldada, jäädvustades sellest pilt või video. Siis jääks ära ka tülikas tekstisisestus ning EMO-s oleks parem info, mis juhtus ja näiteks, kuidas ning millises asendis inimene leiti,“ rääkis Talve.
4. Neljas juhtum – „Ninaverejooks“
Neljanda juhtumi puhul on sageli tegemist situatsioonidega, kus inimene või pere vajab lisaks meditsiinilisele abile ka sotsiaalset või operatiivset tuge. Kodvägivalla all kannatavad abikaasad või elukaaslased kardavad aga abi paluda ja nii võivad olulised probleemid jääda tähelepanuta. Töötoa ssalised tõid siin välja väljakutse eelinfo vajalikkuse ning täiendavate osapoolte teavitamise ja kaasamise võimalused.
„Vägivallaga seotud sündmusele sõites oleks hea teada, mis sind seal ees ootab. Kahe õega väikebrigaadi väljasõit kakluse sündmuspaika võib olla vahel lausa ohtlik, eriti kui kannatanute puhul on alkohol mängus. Politseipatrulli kohene kaasamine vähendab ohtu, et kiirabibrigaadi võidakse rünnata ning meie meedikud saavad jällegi keskenduda inimese aitamisele,“ tõi Talve näite. „Sotsiaaltöötaja või päästeameti kaasamine sotsiaalsete raskustega pere aitamiseks võib aga lahendada laiemaid probleeme või lausa päästa kellegi elu. Kehvadest küttekolletest tingitud surmajuhtumid on meil kõigil meeles,“ lisas ta.
Mis töötoa tulemusel tekkis?
Kokkuvõttes pandi töötoas kirja ülevaade vältimatut abi vajava inimese tervikteekonnast ja sellega seotud osapooltest. Kirjeldati info liikumine ja tervikteekonnal tehtavad tegevused. Lisaks tuvastati erinevaid probleeme ja parendusvajadused patsiendikesksema teekonna loomiseks.
„Kuigi suur osa on tehtud, siis suurem töö tegelikult on veel ees – kõik need head ideed tuleb ka päriselt e-kiirabi lahendusse luua ning igapäevasesse kasutusse saada,“ nentis Talve.
Vältimatu abi vajava inimese teekonna analüüsimine on vaid üks nendest sammudest, mida Tervisekassa on inimkesksema tervishoiu loomisel ette võtnud. Teenusdisain on tervishoiu valdkonda tulnud selleks, et jääda, aidates luua erinevaid lahendusi, mis aitavad meie meedikutel keskenduda inimese aitamisele ning luua ka tegelikult inimkeskne tervishoid.
