Neljapäevasel pressikonverentsil istusid ajakirjanike ette peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Valitsuse liikmed panid inimeste südamele, et kui nakatumiste kasv ei pidurdu, võivad Eesti ühiskonda ees oodata laussulgemised. “Kui järgmisel nädalal kasvutrend jätkub, on laual ainult väga halvad ja veel halvemad valikud,” tõdes Kiik.
Jüri Ratas tõdes, et koroonaviiruse laialdane ja kiire levik Eestis on murettekitav.
Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et hoolimata vahepeal kehtestatud piirangutest pole lõppenud liikumine tervisealase kriisi suunas. “Kas see kurss muutub, sõltub meie kõigi valikutest ja otsustest,” nentis Kiik ning viitas uuringutele, et inimeste ohutunnetus on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele.
Kiik kutsus üles tõsiselt järele mõtlema, milliste aktsioonidega kaasa minna, millistega mitte. “Igasuguste vandenõude levitamisel, igasuguste rumaluste rääkimisel on kahjuks reaalne mõju inimeste tervisele, reaalne mõju nakatunute osakaalu tõusule, reaalne mõju haiglaravi vajavate inimeste tõusule ja surmadele,” manitses Kiik kaaluma, kas igasugust jama on ikka vaja sotsiaalmeedias jagada.
Sotsiaalminister kinnitas, et arstid ravivad nii palju patsiente, kui neid tuleb, ega kedagi fuajeesse ei jäeta. Ta tuletas siiski meelde, et arstid, kes teevad operatsioone ja vastuvõtte, peavad tegelema ka Covid-19 patsientidega. “Meil ei ole kahekordset terviseressurssi. See tähendab, et koroonapatsientide tõusuga tuleb järk-järgult piirata kõigi muud terviseteenuste kättesaadavust. Täna liigume kursil, kus nädala lõpuks on üle 200 patsiendi haiglaravil. Järgmise nädala lõpuks on see number 300 juures. Jõuludeks on nakatumiste taseme fooni jätkumisel kõige positiivsem prognoos 400 patsienti. Seda on 2,5 korda rohkem kui kevadisel tipphetkel, mil ei pakutud üldse plaanilist ravi,” sõnas Kiik.
Ta lisas: “Võime osta isikukaitsevahendeid, teha juurde voodikohti ja osta hingamisaparaate, aga seadmetest ja voodikohtadest jääb üksinda väheseks, kui meil pole tervishoiupersonali, kes ravib. Isegi kui tundub, et viirus pole nii ränk kui kevadel või minu sihtrühma ei puuduta, siis puudutab küll. Isegi kui sa ei saa viirust, võivad mõned tervishoiuteenused jääda kättesaamatuks. Täna tuleb küsida: mida saan teha, et takistada viiruse levikut.”
Kiik lisas, et piirangute kasust saab teada alles hiljem. “Äärmiselt oluline on, et kui nädala pärast koguneme ja kasvutrend on jätkunud, on laual ainult väga halvad ja veel halvemad valikud ehk osade ühiskondade laussulgemised, lauskeelamised, lauspiiramised ehk asjad, millest oleme kogu aeg üritanud ja soovinud vältida. Selles osas oleme seni olnud Euroopas väga liberaalsed,” rääkis sotsiaalminister ning lisas, et järgmised kaks nädalad näitavad, kas täidame reegleid ja hoiame distantse. “Väga loodan, et nädala pärast ei jõua sinna paika, kus valitsus peab vastu võtma väga karme otsuseid,” sõnas Kiik.
Küsimus: mis oleks valitsuse sõnum inimestele, kes kavatsevad reedel minna maskivastasele meeleavaldusele?
Ratas tõdes, et tegu on tõsise küsimusega. Tema sõnul on piirangud väliste ürituste korraldamisele, aga teisalt on Eesti demokraatlik riik, kus inimesed saavad oma meelt avaldada. “Meie sõnum on väga konkreetne: viirus levib laialdaselt ja väga kiirelt ning sellisel masskogunemisel on suur tõenäosus nakatuda. Sellisel üritusel on risk nakatumiseks väga kõrge. Kui inimesed sinna lähevav, peavad sellega arvestama,” ütles Ratas.
Kiik on teadlik, et üleskutset jagatakse sotsiaalmeedias. “Sõna on vaba, ka rumalaid üleskutseid võib levitada,” ning loetles üles erinevaid stsenaarumeid. “Lähen sinna üritusele, protesteerin, heal juhul tulen koju tagasi tervena või halvemal tulen koroonaviirusega. Kui ma ei lähe sinna üritusele, jään koju, täidan reegleid, siis on ainult üks stsenaarium – ei nakatu. Sellist varianti, et lähen sinna üritusele ja midagi head juhtub – midagi läheb paremaks Eesti ühiskonnas, viirus hakkab kaduma või muutun ise tervemaks – sellist varianti isegi ei ole.”
Tema sõnul näitab küll üritusele mineja oma meelsust, aga võtab riski nakatuda ja nakatada teisi ning annab panuse meetmete karistamisse ja koroona teise laine pikendamisse. “Teine variant on anda panus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Seal ei ole positiivseid stsenaariumeid sellel üritusel osalemisel.”
Ratas lisas, et koroonaviiruse tõttu on jätnud oma elu 99 inimest. “Seda on 99 inimest liiga palju,” ning ütles, et nii mõnedki inimesed peavad jätma elu selle pärast, et nakatumine toimus kodus.
“Küsimus ei ole selles, et noored inimesed saavad selle viiruse põdemisega üsna hästi hakkama. Küsimus on selles, et kohtume õhtul kodus oma vanematega, laupäeval-pühapäeval vanavanematega. Võib-olla need noored inimesed on asümptomaatilised, võib-olla nad ei tunnegi, et midagi on vale. Neid juhtumeid on Eesti ühiskonnas on liiga palju.”
Loe ka. Ööpäevaga tuvastati 415 positiivset koroonaproovi ja suri 2 inimest
