Valitsus peab neljapäeval Stenbocki majas kell 10 istungi. Kell 12 algab Rüütelkonna hoone pressisaalis otseülekandega pressikonverents, millest võtavad osa peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, välisminister Margus Tsahkna ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eesti riigikaitse tugineb tugevalt reservväele ja elanikkonna kõrgele kaitsetahtele. Uue eelnõu eesmärk on laiendada osalusvõimalusi kaitseväe tegevuses, kaasates senisest enam reservväelasi, ajateenijaid ning kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Selleks muudetakse mitut seadust, sealhulgas kaitseväeteenistuse seadust ja kaitseväe korralduse seadust. Muudatustega soovitakse suurendada paindlikkust ja tõhusust personali kaasamisel ilma vajaduseta suurendada tegevväelaste hulka rahuaja ametikohtadel.
Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt osaleda kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (RSO-del).
Eelnõu kohaselt laiendatakse ajateenijate võimalusi panustada kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Ajateenija peab andma selleks kirjaliku nõusoleku. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides, mis on väljaõppe seisukohalt väga väärtuslik.
Muudusettepanek tuleneb rangelt mereväe vajadusest ja ajateenijate osalemine muudel rahvusvahelistel missioonidel on välistatud. Eestis on kolmandik mereväe laevade meeskonnast ajateenijad. Me osaleme juba rohkem kui 20 aastat NATO alalise miinitõrje grupis, kus ka ajateenijad saavad mere- ja laevapraktikad. NATO on aga otsustanud liita need miinitõrjelaevad oma kiirreageerimisüksuse koosseisu, mistõttu formaalselt osalevad need laevad rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Kuna kehtiva seaduse järgi ei saa ajateenijad sõjalistel operatsioonidel osaleda, on tekkinud olukord, kus ajateenijate laevapraktika jääb miinitõrje grupi laevadel väheseks.
Eelnõuga antakse võimalus kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses olevatele töötajatele osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajalik väljaõpe. See aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab paremini kasutada olemasolevaid ressursse.
2. Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lõpetab valitsus tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu Valgevenega, mis kehtis alates 1998. aastast. Leping pidi soodustama investeeringuid kahe riigi vahel, kuid Valgevene on seda ühepoolselt rikkunud, peatades osaliselt lepingu kohaldamise Eesti residentidele.
Eesti peab lepingu lõpetamist vajalikuks,
Arvestades Valgevene rolli Venemaa agressioonis Ukraina vastu, peab Eesti lepingu lõpetamist vajalikuks.
Pärast lepingu lõppemist maksustatakse mõlema riigi residentide tulu vastavalt nende riigisisesele maksuseadusele, ilma topeltmaksustamist vältiva kaitseta.
3. Arvamuse andmine alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu (644 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Riigikogu maaelukomisjoni algatatud eelnõuga soovitakse ära hoida olukord, kus lastehoiud ja neile toitlustust pakkuvad ettevõtjad peaksid alates 2025. aasta 1. septembrist uuesti taotlema toidu käitlemiseks tegevusluba. Kehtiva korra järgi piisab Põllumajandus- ja Toiduametile esitatavast majandustegevusteatest, kuid uues alusharidusseaduses nähakse ette tegevusloa nõue, sarnaselt lasteaedadele.
Eelnõu eesmärk on säilitada senine lihtsustatud regulatsioon lastehoidudele ja nende toitlustajatele, et mitte suurendada asjatult ettevõtjate halduskoormust. Samuti vähendab see Põllumajandus- ja Toiduameti töömahtu.
Haridus- ja Teadusministeerium toetab muudatust ja teeb ettepaneku valitsusel eelnõu heaks kiita.
4. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 “Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord” muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Regionaal- ja põllumajandusministeerium muudab kutseliste kalurite andmeedastuse nõudeid, et vähendada halduskoormust ja lihtsustada igapäevast asjaajamist. Kõige olulisem uuendus puudutab mõrdade koordinaatide esitamise kohustuse kaotamist. Püügiandmete Elektroonilise Register-Keskkonna rakenduses ei pea kalurid enam märkima püügikohti, kuna see on osutunud ajamahukaks ja väheväärtuslikuks.
Teiseks muudatuseks on tühjade lossimisraportite automatiseerimine – kui püügireis lõpeb ilma saagita, koostab süsteem ise vastava raporti, kaluril ei ole vaja seda käsitsi sisestada.
Kolmandaks kehtestatakse paindlikum kord andmete esitamiseks tehniliste probleemide korral: kui PERKis esineb tõrkeid, võib saagi andmed edastada e-posti teel Põllumajandus- ja Toiduametile 24 tunni jooksul. PTA kannab info ise registrisse.
Muudatused toetavad sisulisemat koostööd ametkondade ja kalurite vahel ning muudavad haldusprotsessid tõhusamaks.
5. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ muutmine
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse Eesti strateegiliste kaupade nimekiri, et tagada parem vastavus rahvusvaheliste julgeolekustandarditega ja EL õigusega. Eesmärk on tugevdada kontrolli kaitseotstarbeliste ja sõjaliste kaupade üle.
Esiteks võetakse Eesti õigusesse terviktekstina üle Euroopa Komisjoni 4. oktoobril 2024 vastu võetud delegeeritud direktiivi lisas toodud kaitseotstarbeliste toodete nimekiri. Selle rakendamiseks peavad kõik liikmesriigid kehtestama siseriiklikud õigusaktid hiljemalt 31. maiks 2025, rakendamine algab 5. juunil 2025. Muudatuste eesmärk on lihtsustada kaitsetoodete EL-i sisest vedu.
Teiseks ajakohastatakse Eesti sõjaliste kaupade nimekiri vastavalt 24. veebruaril 2025 Euroopa Liidu Nõukogus kinnitatud uuele ühisele nimekirjale. Uuendused põhinevad 2024. aasta Wassenaari kokkuleppe plenaaristungil kokkulepitud muudatustel ning sisaldavad peamiselt tehnilisi ja terminoloogilisi täpsustusi.
Määrus jõustub 5. juunil 2025.
6. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a korralduse nr 260 “2025. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kliimaministeerium ja sotsiaalministeerium muudavad oma valitsemisala kinnisasja objektide liigendust.
Kliimaministeerium suunab tänavuses eelarves ümber 360 000 eurot transpordiameti hoonete renoveerimise eelarvest veetee süvendamise töödeks, arvestades, et hoonete renoveerimise investeeringuteks on eelarves piisavad vahendid juba olemas, sealhulgas 432 000 euro ulatuses eelmisest aastast ülejäänud säästetud summasid.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas täpsustatakse tervisekeskuste investeeringutoetuse eelarve kogumahtu, mistõttu suureneb toetuse eelarve 3 401 128 eurot. Põhjus on selles, et Sotsiaalministeerium lisab investeeringutoetustesse Sihtasutuse Viljandi Haigla „RRF TERVIKUM“ mitte abikõlbuliku käibemaksu, mis on algsest loetelust ekslikult välja jäänud.
7. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine (Toronto Eesti keskuse toetamiseks)
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu järgi eraldatakse valitsuse reservist 1 371 808 eurot välisministeeriumile, et toetada Toronto Eesti Keskuse ehituse lõpetamist. Toetus kaetakse Euroopa Rahurahastu (EPF) planeeritud vahendite arvelt.
Toronto Eesti Keskus on suurim väliseestlaste projekt viimase 50 aasta jooksul.
Keskuses hakkavad tegutsema kultuuri- ja haridusasutused, Eesti ettevõtted ning kohalik kogukond. Projekti kogumaksumus on 35,8 miljonit eurot. Eesti toetus koos Kanada riigi ja omavalitsuse panusega tagab, et keskus avatakse täies mahus juunis 2026.
8. Eesti seisukohad Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kohta
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab istungile otsustamiseks seisukohad Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise kohta. Varasemad Eesti seisukohad on heaks kiidetud kabinetinõupidamistel 15.06.2023 ja 13.06.2024, kuid kuna praeguseks on jõudnud läbirääkimised etappi, kus Euroopa Nõukokku on jõudnud otsustamiseks kompromisslahendus, siis on välisministeerium koostanud uuendatud seisukohad.
Eesti on varem toetanud agressioonikuriteo eritribunali asutamist ÜRO raames, kuid ÜRO raames eritribunali asutamiseks puudus riikidel poliitiline tahe. Seejärel nõustusime ka eritribunali tuumikgrupis leitud kompromissiga tribunali loomisega Euroopa Nõukogu raamistikus.
9. Eesti seisukohad LGBTIQ strateegia uuendamise kohta
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon uuendab olemasolevat 2025. aastani kehtivat LGBTIQ strateegiat, et võidelda selle sihtrühma ebavõrdsusega liidus. Eesti seisukohad puudutavad LGBTIQ-inimeste õiguste kaitset erinevates valdkondades. Seisukohad keskenduvad neljale valdkonnale: 1) diskrimineerimise takistamine ja võrdsete võimaluste edendamine; 2) turvalisuse tagamine; 3) kaasava ühiskonna loomine ja 4) inimõiguste edendamine üleilmselt.
Seisukohad on vajalikud, et saaksime vastata Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele saadetud küsimustikule, mis on aluseks Euroopa Liidu LGBTIQ strateegia uuendamisele pärast 2025. aastat. Eestil on sõnastatud üldised võrdsete võimaluste edendamise põhimõtted, mida Eesti enda Euroopa Liidu poliitikas jälgib, kuid puuduvad täpsemad seisukohad, et kuidas edendada LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi erinevates Euroopa Liidu poliitika valdkondades ning mis on selles kontekstis Eesti jaoks olulised teemad. Seisukohad aitavad seega täpsustada üldist võrdsete võimaluste edendamise põhimõtteid LGBTIQ-inimeste kontekstis.
10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu transpordiministrite 5.-6. juuni 2025. a istungil
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
5. juunil 2025. a toimuval EL transpordiministrite nõukogu istungi päevakorras on poliitilise kokkuleppe heakskiitmine lennureisijate õiguste määruse kohta, ministrid vahetavad arvamusi äsja avaldatud tehnoülevaatuse paketi üle ja eesistuja teeb eduaruande masside ja mõõtmete direktiivi läbirääkimiste seisust. Muude küsimuste all esitleb Leedu ühiskirja koos Eesti ja Soomega seoses globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) häiringutega. Eestit esindab nõukogu kohtumisel taristuminister Kuldar Leis.
Valitsuse seisukoht võetakse lennureisijate õiguste määruse poliitilise kokkuleppe kohta. Eesti toetab üldiselt poliitilise kokkuleppe aluseks olevat kompromissteksti, kuid meie jaoks on oluline, et lennureisijatel oleks õigus saada hüvitist alates 5 tunnise lennu hilinemise puhul. Kui nõukogu poliitilise kokkuleppe aluseks esitatakse tekst, mis näeb ette rohkem kui viietunnise hilinemise nõuet hüvitise saamiseks, siis ei saa Eesti kokkulepet toetada ning jääme hääletusel erapooletuks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Loe teisi uudiseid SIIT
