Valitsuse liikmed kiitsid kabinetinõupidamisel heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna toetusmeetmed nii era- kui äritarbijatele. Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust ning ettevõtetele hüvitatakse täielikult gaasitarbimise võrgutasu. Lisaks suunab valitsus 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele, kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid.
„Euroopat ja arvestatavat osa maailmast on tabanud hüppeliselt kasvanud energiahinnad ning meie jaoks on oluline, et Eesti inimesed ei peaks kõrgete energiaarvete tõttu muret tundma,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Kui eelmise nädala teisel poolel jõudsime koalitsioonipartneriga põhimõttelisele kokkuleppele uues täiendavas leevendusmeetmete paketis, siis täna saime sellele paketile kõigi valitsuse liikmete toetuse. Meie eesmärk on, et toetused jõuaksid võimalikult kiiresti Eestimaa inimeste ja ettevõtjateni. Uued leevendusmeetmed kehtivad kõigile ning inimeste ja ettevõtjate energiaarved on automaatselt selle võrra väiksemad ehk toetust pole vaja eraldi taotleda. Samuti kiitsime heaks laenukäenduse toetuse ettevõtetele, kes vajavad kujunenud olukorras tegevuse jätkamiseks käibelaenu.“
Peaminister rõhutas, et samaaegselt tegeleb valitsus ka pikaajaliste lahendustega energiahindade allatoomiseks. „Praeguste kriisimeetmete kõrval töötab valitsus energeetikasektori pikemaajaliste lahenduste väljatöötamisega, et vähendada hinnašokke tulevikus, tagada Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ja hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.“
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdes, et energiahinnad püsivad jätkuvalt väga kõrged, mistõttu pole riigil muud valikut, kui et aidata inimesi senisest veelgi rohkem igakuiste gaasi- ja energiaarvetega. „Tänases päevas peab riigi abi Eestimaa inimestele olema palju laiem kui möödunud aasta lõpus ette nägime,“ märkis ta. „Kodutarbijatele suunatud energiatoetuste portfell saab nüüd täiendust elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri näol. Sellega on kodutarbijatele abiks mitu erinevat toetust, mis üksteist täiendavad ning aitavad meie inimestel aasta kõige külmematel ja pimedamatel kuudel hakkama saada.“
Uue toetusmeetmena kehtestab valitsus kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses. See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 650 kWh x 12 senti/kWh + km = 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150 eurosest arvest 56,4 eurot.
Gaasitarbimise puhul kehtib riigipoolsele toetusele samasugune skeem: hinnapiir kodutarbijatele on 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses. „Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, vaid veebruaris laekuvatelt arvetelt on hinnalage ületav osa juba maha arvestatud,“ rõhutas minister Aas.
Korterelamutele kompensatsiooni makstes jaanuarikuus gaasi ja elektri tarbimispiiri ei arvestata. Veebruaris analüüsitakse kompensatsiooni sihipärasust korterelamute puhul ja vajadusel korrastatakse selle aluseks olevaid andmeid.
Lisaks kodutarbijatele on minister Aasa sõnul riigi jaoks oluline ulatada abikäsi ka ettevõtetele ja asutustele, kes on energiakriisis keerulisse olukorda sattunud. Kui seni kehtis ettevõtete jaoks 50-protsendiline võrguteenuse tasu hüvitamine, siis jaanuarist märtsini hüvitatakse see täielikult.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rõhutas, et jätkuva COVID-olukorra ja kõrgete energiahindade tõttu on oluline lisaks inimestele ja ettevõtete otsetoetustele riigi poolt aidata ka neid ettevõtteid, kes on kõrgete energiahindade tõttu sattunud likviidsusprobleemidesse. „Elektrienergia ja gaasi järsk hinnatõus on kasvatanud ettevõtete kulusid energiale kordades,“ nentis ta. „Paremas seisus on ettevõtted, kellel on fikseeritud hindadega lepingud, kuid need lepingud kas lõppesid või on lõppemas paljudel just aastal 2022. Seetõttu suunab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänavu kuni 50 miljonit eurot laenukäenduste finantseerimiseks eelkõige neile ettevõtetele, kel on tarvis ajutiselt täiendavaid käibevahendeid,“ lausus minister.
50 miljoni euro kõrval on elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri ning gaasi võrgutasu kompensatsiooniga seotud kogukulu hinnanguliselt 74,6 miljonit eurot. Tegelik kulu sõltub energiahindade tasemetest, börsihinnaga seotud elektri- ja gaasilepingute ning fikseeritud hinnaga lepingute osakaalude muutusest ja fikseeritud lepingute hinnatasemest. Samuti sõltub kulu elektri ja gaasi tarbimismahtudest lähikuudel – need näitajad võivad prognoosituga võrreldes oluliselt muutuda.
Energiakriisi leevendamiseks on valitsus eelnevalt otsustanud ajutisi toetusmeetmeid 240 miljoni euro ulatuses. Nende hulgas on elektri- ja gaasivõrgutasu hüvitamised nii era- kui äritarbijatele ja ka sihitud toetusmeede alla mediaansissetulekut saavatele peredele, kellele kompenseerib riik 80 protsenti gaasi-, keskkütte- ja elektrihinna tõusust. Seda toetusmeedet tuleb eraldi taotleda, rohkem infot: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine
