Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks ja saadab Riigikogule arutamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETSi) muudatused, mille eesmärk on teha epideemiatega seotud otsused ettenähtavamaks ning anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel.
„Epideemia tingimustes on riigil kohustus tagada kõigi inimeste elu ja tervis seeläbi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ei väljuks kontrolli alt,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Ühiskonna jaoks on ühtlasi oluline, et selleks oleks kokku lepitud läbipaistvad ja selged reeglid. Kui seadusemuudatused vastu võetakse, on valitsusel edaspidi selgem raamistik epideemia olukorras tegutsemiseks. See tähendab ka juhiseid, milliseid meetmeid võib valitsus kehtestada ja milliste jaoks tuleb saada heakskiit Riigikogu valdkondlikult komisjonilt.“
Nakkushaiguse epideemilise leviku korral viiruse tõkestamiseks vajalikke meetmeid reguleeritakse edaspidi seaduse ja määruste tasemel. Meetmed tähendavad näiteks kohustust järgida nakkusohutuse ettevaatusabinõusid, kanda kaitsemaski, esitada terviseseisundit kinnitav tõend, anda analüüs ohtliku või eriti ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks. Kui valitsus soovib kehtestada muid meetmeid, kui seaduses otsesõnu loetletud, tuleb teavitada sellest Riigikogu juhatust ja kuulata ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht.
Nakkushaiguste tõkestamiseks vajalike meetmete kehtestamine seaduse ja määruste tasemel on olnud ühiskondlik ootus, mida on korduvalt väljendanud nii Riigikogu liikmed, kohtud kui ka õiguskantsler. Seni on COVID-19 kriisi ajal nakkushaiguse tõkestamise meetmeid kehtestatud valitsuse üldkorraldustega, mis sobivad kiireks reageerimiseks uudses, ajutises olukorras.
Nii NETSi muudatuste kui ka seni valitsuse korraldustega reguleeritud meetmete ja piirangute eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist tõkestades ohtlikku haigust põhjustava viiruse levikut. Põhiseaduse § 28 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik on kohustatud looma õiglase tasakaalu nakkushaige ja veel terve inimese põhiõiguste vahel.
Eelnõu ja seletuskiri on koostatud sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, riigikantselei, terviseameti ning politsei- ja piirivalveameti koostöös. Eelnõu väljatöötamisel on kaasatud ka Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
