“Õppusega seatud eesmärgid said enamuses täidetud ning õppusest osavõtnutel tekkis parem olukorrateadlikkus nii evakuatsiooni läbiviimisest, ohuteavitusest, toimepidevusest, kui ka asutuste vahelistest kitsaskohtadest,” nentis riigisekretär Taimar Peterkop.
Peterkopi sõnul tuleb kõikidel ministeeriumitel ja asutustel nüüd CREVEX23 järelmeid arvestades üle vaadata asutuste töökorrad ja uuendada hädaolukorra lahendamise plaanid 2024. aasta jooksul. Seotud asutustel tuleb järgmisel aastal läbi viia kordusõppused õppusel tuvastatud kitsaskohtade lahendamise kontrollimiseks.
Peterkopi kinnitusel ongi eduka õppuse kriteeriumiks võimalike kitsaskohtade tuvastamine, et need reaalses kriisisituatsioonis ei tuleks üllatusena. „Kokkuvõttes võib aga nüüd täie kindlusega öelda, et tervikuna on meie valmisolek sellise kriisiga toime tulla siiski hea.”
Üleriigiline kriisireguleerimisõppus CREVEX23 viidi Riigikantselei koordineerimisel läbi 22. märtsist – 30. novembrini. Õppuse terviku moodustas selleks soovi avaldanud ministeeriumite, asutuste ning kohalike omavalitsuste õppuste kogum.
Kokku toimus CREVEX23 egiidi all 36 osaõppust – 13 lauaõppust, 12 staabiõppust, 10 väliõppust ning Päästeameti põhiõppuse toetuseks korraldatud kriisikommunikatsiooni õppus. Õppused toimusid Harjumaal ning õppuste läbiviimisel osalesid ligi viiskümmend asutust ja organisatsiooni ning sajad vabatahtlikud. Registreeritud osalejaid oli ligi 3000.
Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumine on eriti teravalt esile tõusnud just seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, kuid valmis tuleb olla ka teisteks inimtekkelisteks või looduslikeks kriisiolukordadeks. Riigikantselei avaldas tänavu esmakordselt oma kodulehel ka üleriigilise riskianalüüsi, et aidata kõigil Eesti ühiskonnaliikmetel paremini mõista, millised on meie igapäevaelu mõjutavad võimalikud riskid, milleks tuleb nii riigil tervikuna kui ka asutustel, kogukondadel ja üksikisikutel valmistuda.