Valitsus jõudis tänasel kabinetinõupidamisel põhimõttelisele kokkuleppele lisaeelarve eelnõus. Lisaeelarve kulude maht on üle 640 miljoni euro.
Suurima osa lisaeelarvest moodustab sotsiaalministeeriumi valdkond, millele on ette nähtud üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ja haiglate ning teiste tervishoiuasutuste kulude toetused, samuti vaktsineerimise ja testimise kulud.
Palgatoetuse maksmiseks eraldatakse üle 100 miljoni euro, summast ligikaudu pool jääb esialgu puhvriks reservi. Kui mullu sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutseb, siis nüüd hakkab toetuskriteeriumiks olema järsk käibelangus.
Lisaeelarves on ette nähtud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna toetused turismisektorile ja majandusele. Erakorralisest ettevõtluse toetuspaketist saavad tuge need, kelle jaoks palgatoetus leevendust ei paku ehk piirangud on nende äritegevust mõjutanud ent kõige suuremad kulud pole seotud palgakuluga. Lisaks toetatakse kommertsbussiliinide vedajaid.
Veel on lisaeelarves raha ette nähtud kultuuri- ja spordivaldkonna toetusteks.
Haridus- ja teadusministeeriumile eraldatakse üle 14 miljoni euro. Sellest 12 miljonit on mõeldud laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks.
Lisaeelarvest saavad toetust veel riigihalduse ministri, siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi valdkonnad.
Eelnõu koos täpsema kulude jaotusega on plaanis vastu võtta lähipäevil. Kava kohaselt annab peaminister lisaeelarve eelnõu riigikogule üle neljapäeval
