Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saadab parlamendile perehüvitisi muutva eelnõu, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks. Täpsemalt kiitis valitsus heaks ja annab Riigikogule üle perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt suurendatakse elatisabi sajalt eurolt kahesajale eurole, vähendatakse lasterikka pere toetusi kahesaja euro võrra ning loobutakse lasterikaste perede toetuse indekseerimisest. Lõpetatakse ka lasterikka pere toetusest sujuva väljumise skeem.
„Tehtavad muudatused puudutavad vaid lasterikaste perede toetusi. 1. jaanuarist kehtima hakanud esimese ja teise lapse toetuse tõus jääb püsima. Kui kujundame poliitikaid, peame lähtuma tervikpildist,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Täna maailmas toimuv tekitab peredes palju ebakindlusi, mida ei leevenda vaid rahaline tugi, aga kvaliteetsed teenused. Oluline on ka silmas pidada, et kõnealused toetused on jätkuvalt suuremad eelmise aasta omadest: kolme kuni kuue lapsega peredel 150 euro võrra ning seitsme ning enama lapsega peredel 250 euro võrra.“
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna skeem on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata.
Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamine toob riigieelarvele kokkuhoidu sel aastal 5,1 miljonit eurot ning 2027. aastaks 151,8 miljonit eurot.
„Muudatused võimaldavad suunata lisaraha haavatavate sihtgruppide toetamiseks, näiteks erivajadusega lastele ja vanemliku hooleta lastele. Elatisabi suurendamise eesmärk on toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses,“ selgitas minister Riisalo.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest, see tähendab ligi 2% Eesti lastele. 2023. aasta 31. märtsi seisuga lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab 3−6 last ning 129 pere, kus kasvab 7 ja enama last. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29% kõigist lapsetoetust saavatest lastest.
