Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, et tuleval aastal suureneb pension 590 euroni kuus, samuti tõuseb järgmise aasta riigieelarves üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni.
Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul lähenetakse eakate heaolu parendamisele mitme sammuga. “Läbi indekseerimiste ja erakorralise pensionitõusu tõuseb keskmine vanaduspension 2022. ja 2023. aastal kokku enam kui 100 euro võrra. Sellele lisandub veel maksuvaba tulu arvestus alates 2023. aastast ehk keskmine pension muutub taas maksuvabaks,” märkis Kiik ning lisas, et eakate heaolu on viimase kolme-nelja aasta jooksul väga selgelt olnud nii eelmise kui ka praeguse valitsuse fookuses, vahendab BNS.
Samuti eraldab valitsus vaimse tervisega seonduvate probleemide lahendamiseks kokku ligi 6 miljonit eurot. Kiige sõnul puudutab see pakett nii lisarahasid kui ka ühekordselt eraldatavaid täiendavaid vahendeid. Muu hulgas on ette nähtud rahastus kliiniliste psühholoogide koolitamiseks, terviseteenuste kättesaadavuse tagamise parandamiseks, ohvriabiks, aga ka lisaraha alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja sundravi puudujäägi katteks.
Peaminister Kaja Kallas tõi riigieelarvega seotult esile ka perelepituseelnõu heaks kiitmise ja rahastamise. “Selle mõte on see, et vanemad saavad leppida kohtu lapse heaolust lähtuvalt lapse edasise elukorralduse osas ilma, et nad peaksid minema kohtusse,” selgitas Kallas.
Õpetajate ja päästjate palgafond kasvab viie protsendi võrra
Valitsus suurendab järgmise aasta riigieelarves õpetajate, siseturvalisuse ja kultuuritöötajate palgafondi 5 protsendi võrra, veel kevadel oli kasvuks planeeritud 3 protsenti.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tähendab 5-protsendine kasv riigieelarvele kulu suurusjärgus 45 miljonit eurot.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul ei tähenda see seda, et palgatõus konkreetsel ametikohtal tuleb samuti 5 protsenti. Ministri sõnul võib palgakasv tulla veelgi suurem, neid otsuseid teevad aga ministeeriumid.
Riik investeerib teadusesse üle 300 miljoni ja digiriiki 30 miljonit
Järgmisel aastal investeerib riik teadus- ja arendustegevusse üle 300 miljoni euro ning digiriigi vundamenti 30 miljonit eurot.
Investeeringuga viib valitsus teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Rahastuse eesmärk on tihendada koostööd ettevõtluse ja akadeemilise sektori vahel.
Sellisel tasemel pole teadusarengu investeeringuid varem Eestis tehtud, ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus neljapäeval toimunud pressikonverentsil.
Lisaks investeerib riik 30 miljonit eurot digiriigi ülalpidamisse. Peaminister Kaja Kallas on varem öelnud, et viimase nelja aasta jooksul pole e-riigi vundamenti investeeringuid tehtud ning digiriik vajab hädasti uuendusi.
Riiigieelarve üleaandmine on peaministri sõnul planeeritud 30. septembriks.
