Valitsus otsustas sel neljapäeval AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini saanute tõhustusdooside aega lühendada seniselt kuuelt kuult viiele. See aeg on lühem, kui näeb ette Euroopa ravimiameti poolt antud müügiluba. Kuidas sel juhul lahendatakse kõrvaltoimetega seotud probleemid, tuleb ravimiameti kinnitusel veel läbi vaielda.
Kuu aja jooksul on Eestis tõhustusdooside aegu muudetud kolm korda. Kui oktoobri keskel pidi teisest süstist olema möödas kaheksa kuud, oktoobri lõpus võis uuele ringile minna juba kuus kuud pärast teist süstlatorget, siis kaks päeva tagasi anti AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini saanutele teada, et piisab ka viiest kuust. Kusjuures Euroopa ravimiameti antud müügiloas on kirjas, et vahe peab olema vähemalt kuus kuud.
“Iisraeli näitel on ju näha, et viiekuulise intervalliga tehtud vaktsineerimine ohjas väga hästi raske haiguspuhangu,” ütles immunoprofülaktika komisjoni liige Marje Oona.
“Euroopa ravimiamet ei võtnud hindamisel arvesse Iisraeli andmeid. Immunoprofülaktika komisjon saab meie epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt langetada otsuse, et meil on mõistlik inimeste tervisekaitseks vaktsineerida alates viie kuu möödumisel Astra Zeneca ja Jansseni vaktsiinidega,” lausus Oona.
Oona kinnitusel vastuolu Euroopa ravimiameti otsustega pole, sest riikide kohalikel ekspertkogudel pole keelatud anda epidemioloogilisest olukorrast lähtuvaid soovitusi. Ta tõi näiteks Soome, mis kevadel pikendas Pfizeri kahe doosi vahelist aega.
“Teisest küljest ei ole meil otsest põhjust eeldada, et see vaktsiin oleks kuidagi ohtlikum, kui teha teda natuke varem. Küsimus ongi tõhususes, kas inimene saab sellest piisavalt kasu või kas see kasu tekib pigem liiga vara tal, et tal ei ole veel antikehade tase langenud,” märkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.
Laiuse ütles, et praeguste teadmiste järgi põhjustavad kolmandad doosid samasuguseid kõrvaltoimeid kui eelnevad. Tõsiste kõrvaltoimete puhul tuleb esmalt pöörduda tootja poole ja seejärel riik ning tootja teevad omavahel selgeks, kuidas olukord inimese jaoks lahendatakse.
Kuidas võiks lahenduse leidmist mõjutada asjaolu, et Eestis on tõhustusdoosi vahe lühem, kui näeb ette müügiluba, Laius öelda ei osanud.
“See tulebki nüüd selgeks vaielda, hetkel ei ole veel vaieldud. See kindlasti tahab rahulikku arutelu ja paikapanemist,” ütles Laius.
“Aktuaalse kaamera” andmetel on ühes suuremas vaktsineerimiskeskuses juba novembri alguses tehtud tõhustusdoos inimestele, kes said teise doosi napilt nelja ja poole kuu eest. Oona sõnul midagi ohtlikku selles pole, aga see pole ka otstarbekas.
“Väga lühikese vahega immuunsuse kestvus ei pruugi olla nii hea, sellepärast ei soovitaks neid vaktsiine teha väga lühiekse vahega,” märkis Oona.
Allikas. Err.ee
