Neljapäevasel istungil kiitis valitsus heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärgiks on eemaldada punasümboolikat Eesti avalikust ruumist, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidelt.
Eelnõuga kehtestatakse nõue, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas või muu taoline rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) ütles, et eelnõu loob tervikliku õigusraamistiku, sätestades nii selle, millised ehitised on keelatud, kui ka järelevalve ning vaidluste lahendamise korralduse.
Kui omavalitsus jääb enda territooriumil uute nõuete jõustamisega hätta või ei astu vajalikke samme, saab sekkuda justiitsministeerium, määrates sunniraha või asudes teatud juhtudel vajadusel ise monumenti eemaldama.
Vaidluste lahendamiseks näeb eelnõu ette valitsuskomisjoni, kes annab hinnangu, kas hoone või rajatis vastab nõuetele. Komisjoni ülesanded, töökorra ja koosseisu otsustab valitsus, kuid kindlasti peab sinna kuuluma muinsuskaitseameti esindaja.
“Monumentide või ehitiste küljes oleva sümboolika nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole võimalik seada täiesti objektiivseid kriteeriume. Vaidluste lahendamisel on seega oluline tagada kaalutlusruum, et saaks arvesse võtta ka julgeoleku aspekte ning ühiskondlikku tunnetust. Valitsuskomisjon hindab iga objekti sisuliselt ja eraldiseisvalt,” sõnas Lea Danilson-Järg.
Muinsuskaitse all olevatele ehitistele ja monumentidele rakenduvad ka edaspidi muinsuskaitse seaduses ette nähtud nõuded.
“Kaitse all olevate kultuuriväärtuste kadumist karta pole. Kuni objekt on kaitse all, seda lammutada või ümber ehitada ei või, vastasel korral ähvardab kriminaalkaristus. Muinsuskaitse all olevate objektide uute nõuetega kooskõlla viimiseks vajalike tööde teostamiseks tuleb esmalt hankida muinsuskaitseametilt luba. Kui ametiga ühist keelt ei leita, annab siduva hinnangu loodav valitsuskomisjon,” selgitas justiitsminister.
Eelnõuga nähakse ette, et ehitised tuleb nõuetega kooskõlla viia kolme kuu jooksul muudatuste jõustumisest.
Danilson-Järg ei pea loomeliitude esindajaid komisjoni tööks pädevaks
Eesti loomeliidud allkirjastasid seoses kõne all oleva eelnõuga ühispöördumise valitsusele. Loomeliidud leiavad, et avalik ruum on avalik asi ning sellega seonduvad arutelud peavad olema samuti avalikud, demokraatlikud ja võimalikult laiapõhjalised. Avalduses toodi välja, et planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on kohustus küsida enne kaitse all oleva objekti eemaldamist või lõhkumist luba muinsuskaitseametist, kuid suur osa teise maailmasõja järgsest kultuuripärandist on muinsuskaitse alla võtmata.
Loomeliidud soovivad, et vaidluste lahendamiseks kokku kutsustud valitsuskomisjonis oleks esindatud rohkem kultuurivaldkonna eksperte.
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul ei ole loomeliitude pöördumine põhjendatud.
“Ma saan aru, et loomeliitude mõte on selles, et otsustamise juures oleksidki ainult kunstivaldkonna inimesed, aga me ei saa seda lubada, sest siin ei ole tegemist ainult kunstiküsimustega, vaid siin on teema ikkagi seotud väga selgelt Eesti julgeolekuga,” kommenteeris Danilson-Järg valitsuse pressikonverentsil.
“Siin peab olema ka valitsusel väga selgelt võimalik neid juhtnööre anda, sest julgeoleku eest vastutab siiski valitsus,” sõnas Danilson-Järg.
Loomeliitude murede maha võtmiseks tuleb Danilson-Järgi sõnul teha selgitustööd.
Err.ee
