„Venemaa juhtidest on saanud sõjakurjategijad ja Venemaast paariariik,“ ütles täna valitsuse pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul tegi valitsus otsuse, mis keelab liituda Valgevene või Venemaa relvajõududega, osutada neile sõjalist või mittesõjalist kaasabi või muul viisil nende tegevustes osaleda.
Kallase sõnul on selle valitsuse määrusega kehtestatud sanktsiooni eesmärk kaitsta Eesti julgeolekut ja toetada rahvusvahelise julgeoleku ning rahu taastamist. „See kehtib kõigile Eestis viibivatele inimestele, aga ka kõigile Eesti kodanikele välismaal,“ ütles ta. „Selle sanktsiooni rikkumise eest saab karistada rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistusega. Samuti kui tegemist ei ole sünnijärgselt Eesti kodakondsusega inimesega, siis saab talt selle põhjal Eesti kodakondsuse ära võtta. Teiste riikide kodanikelt saab ära võtta viisa ja tühistada elamisloa.“
Kõigile, kes sooviksid minna Ukraina poolele appi, pani Kallas südamele, et meil on ka Eestis kohapeal vaja kõigi inimeste kaitsepanust. „Ma väga loodan, et esmaselt nad siiski soovivad ja saavad panustada ka Eesti kaitsesse,“ lausus ta. „Kindlasti ei anna me mingeid soovitusi oma inimestele hetkel sõjakoldesse minna. Eesti riik ei saa neid inimesi sellisel juhul aidata kui nad saavad seal viga, hukkuvad või vajavad muul viisil abi.“
Kallas rääkis ka eilsest ÜRO peaassamblee hääletusest, kus 141 riiki toetas väga tugevalt sõnastatud resolutsiooni Venemaa ja sõja vastu. „Esiteks mõisteti hukka Putini sõda Ukraina vastu, teiseks nõuti Vene vägede kohest ja täielikku välja viimist Ukraina territooriumilt ja kolmandaks humanitaarkoridori tekitamist, et saaks aidata abivajajaid toidu, ravimite ja muu eluks vajalikuga või kui nad soovivad lahkuda.“
Kallas rõhutas, et isegi need riigid, kes on muidu alati Venemaad ÜROs toetanud, ei toetanud seda sõda. „Põhja-Korea, Süüria, Eritrea ja kaasagressor Valgevene olid ainsad Putini sõbrad,“ konstateeris ta. „Järgmine samm on kindlasti see, et oleks vaja Venemaa ÜRO julgeolekunõukogust välja hääletada.“
Kallase sõnul on Eesti andnud Ukrainale sel aastal kaitsealast ja humanitaarabi kokku 200 miljoni euro väärtuses. „Kaitsetehnika, laskemoon, varustus, meditsiinitarbed ja toidupaketid,“ loetles ta. „Esmakordselt ajaloos annetab ka Euroopa Liit 450 miljonit eurot relvaabina ja 50 miljonit eurot täiendavaks varustuseks. Lisaks on ka mastaapset abi otsustanud anda 25 liikmesriiki.“
Selleks, et paremini vastu võtta ja aidata Ukrainast sõja eest põgenevaid inimesi, kehtestati täna Kallase sõnul ajutine piirikontroll Eesti-Läti piiril. „Selleks, et seada üles informatsioonipunktid,“ täpsustas ta. „PPA töötajad lähevad piirile, et Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste riiki sisenemist ja esmast kontakti riigiga sujuvamalt korraldada.“
Teise otsusena tehti Kallase sõnul ka rahaeraldis sotsiaalministeeriumile esialgsete kriitiliste kulude katmiseks. „Eraldatud 1,3 miljonit eurot on vajalik esmaste majutustoimingute ja teiste abitoimingute tegemiseks,“ ütles ta. “Neid põgenike vastuvõtmisega seotud probleeme ja muresid arutame me valitsuses regulaarselt.“
Kallas rõhutas, et on oluline, et kõigil oleks keegi, kellega sel äreval ajal rääkida oma muredest. „Hoidke oma lähedastel silma peal ja eriti lastel, kellel on selle sõjaga seoses suured mured,“ toonitas ta. „Isegi kui lapsed ei näe neid uudiseid televiisorist, siis uskuge mind, lapsed teavad sellest palju rohkem, kui me arvame ja nendega tuleb rääkida ning neid kuulata. Nende muresid ei tohi kuidagi pisendada, kuid siiski tuleb neile sisendada rahu, et hetkel sõjalist ohtu meil ei ole.“
