Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega. Valmisolekut kaardistati kogu laiapindse riigikaitse ulatuses. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid igal inimesel ja organisatsioonil tuleb valmis olla mõjudeks, mida toob kaasa sõjategevuse laienemine Ukrainas.
„Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku vastu sunnib meid põhjalikult valmistuma sõjategevuse suurenemisega kaasnevaks kriisiks,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Peaminister rõhutas, et liitlassuhete kõrval on Eesti julgeoleku vundament iseseisev kaitsevõime ja kogu laiapindne riigikaitse. „Peame ühiskonnana olema valmis nii sõjapõgenike vooluks, energiakriisi süvenemiseks, küberrünneteks kui ka laiemaks majanduslikuks ja sotsiaalseks mõjuks. Valitsusel on plaan, kuidas tõsta riigi valmisolekut ja tulla toime selliste olukordadega. Valitsuse liikmed tutvustasid oma valdkonna vastavaid tegevusi. Selle käigus kaardistasime kitsaskohti, mis vajavad veel läbimõtlemist ja täiendavaid tegevusi,“ lausus Kallas.
Välisminister Eva-Maria Liimets tõdes, et ärevas julgeolekupoliitilises olukorras on välisministeeriumi põhiülesanne suhelda tihedalt liitlastega, olla valmis toetama Ukrainas Eesti kodanikke ja teha aktiivselt tööd rahvusvahelistes organisatsioonides. „Esimese eesmärgina on välisministeerium pühendunud igasuguse eskalatsiooni ärahoidmisele, kuid oleme valmis kõigi võimalike arengute puhul aitama Ukrainat ja oma kodanikke,“ sõnas Liimets.
Kaitseminister Kalle Laanet tõi välja, et Eesti jätkab sõjalise riigikaitse ja kaitsepoliitiliste eesmärkide elluviimist, mis saab kiirenduse tänu valitsuse hiljutisele kokkuleppele eraldada meie julgeoleku tugevdamiseks täiendavalt 380 miljonit eurot. „Kollektiivkaitse töötab ja tänaseks on Eesti iseseisev kaitsevõime täielikult integreeritud NATO kaitselahendisse,“ tõdes ta. Laaneti sõnul on ees ootamas tihe õppuste periood ja seda nii maa- ja õhuväedomeenis kui ka meredel. „Sõjaliste õppuste kontekstis on käesoleva aasta tippsündmuseks Eestis kindlasti õppus SIIL2022. Meil kõigil on riigikaitses oma roll – sõjalises riigikaitses loeb iga okas.“
Siseminister Kristian Jaani sõnul on olukord Eestis ja välispiiril rahulik, kuid samas peame alati olema valmis igaks situatsiooniks. „Keerulised olud tabavad meid tihtipeale ootamatult, kuid peame jääma ühtseks,“ märkis minister. „Taolistel puhkudel peavad valmistuma nii riigi, omavalitsuste kui ka erasektori organisatsioonid ja muidugi on vajalik iga inimese valmisolek,“ märkis Jaani. „Samuti on tähtis vabatahtlik panus – selline abi on väga oluline ja kõigil tasub mõelda, millises valdkonnas saaksid nemad aidata.“
Võimalike kriiside ajal on eriti oluline roll kohalikel omavalitsustel. „Just kohalikud omavalitsused peavad kriisiolukordades kohapeal tagama esmaste teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Seepärast tuleb kõigil ministeeriumitel ja riigiasutustel täpsemalt ja detailsemalt oma plaanid omavalitsustega läbi arutada ning kriisiõppustel läbi harjutada. Protsessi koordineerib päästeamet läbi regionaalsete kriisikomisjonide. Kriisiolukorras peavad kõik teadma, kuidas nad tegutsema peavad.“
Pingete eskaleerumine Ukrainas võib regioonis kaasa tuua mõjusid nii majandusele laiemalt kui energiajulgeolekule ja küberturvalisusele. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on ennetada ja lahendada teenuste toimepidevuse häireid ja kriisi mõjusid riigi majandusele ja varustuskindlusele,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et sõjalise eskalatsiooni oht Ukrainas on halvendanud oluliselt küberturvalisuse olukorda. „Eesti digiühiskonna sõltuvus side- ja infosüsteemidest ning elektroonilistest teenustest on suur ja seetõttu peame küberturvalisusele pöörama kõrgendatud tähelepanu.“ Minister lisas, et küberturvalisuse olulisusest on räägitud aastaid, hiljemalt nüüd peavad kaasnema tegevused, mis päriselt turvalisuse taset tõstaksid.
„Ettevõtete ja asutuste juhid peavad hoolitsema oma side- ja IT süsteemide baasturvalisuse, varuplaanide ning kriisivalmiduse eest ennekõike ise,“ ütles Sutt. Ministri sõnul saab riik kesksete võimetega olla abiks küberintsidentide lahendamisel, kuid ennetavate meetmete rakendamise ja varuplaanide olemasolu vastutus lasub organisatsiooni juhtidel. Ka üksikisik saab enda valmisolekut küberturvalisuse vallas kindlustada. Iga inimene, kes kasutab Eesti e-teenuseid, võiks endale luua kolm identifitseerimise viisi: ID-kaart, mobiil-ID ja smart-ID.“
Maaeluministeeriumi valitsemisalas avaldab julgeolekuolukorra pingestumine Ukraina suunal mõju eelkõige toidusektorile. Ministeerium on võimalikud riskid kaardistanud ja tegeleb nende maandamisega koostöös teiste institutsioonide, sektori esindusorganisatsioonide kui otseselt ka toidu varustuskindluse seisukohast oluliste ettevõtetega. „Ukraina kriisi eskalatsiooni mõju võivad sektorile avaldada nii välistööjõu osaline naasmine Ukrainasse kui võimalik energiakandjate hinnatõus või ajutised probleemid varustuskindluse tagamisel,“ nentis maaeluminister Urmas Kruuse. „Tangu ja tikke ei ole vaja ülemäärastes kogustes hakata varuma, meie toidusektor on tugev ja kriisideks üldiselt valmis, ent igal inimesel võiks mõistlik tagavara esmatarbekaupu kodus olla. See aitab meil olla valmis ootamatuteks olukordadeks, mis ei pea tingimata olema sõjast tingitud kriis.“
Kultuuriministeerium andis ülevaate, et ukrainlased on venelaste järel suurim vähemusrahvuse grupp Eestis. Praegu elab Eestis üle 12 000 ukraina kodaniku ja kokku umbes 30 000 ukrainlast. Ukrainlaste arv on Eestis viimastel aastatel kasvanud.
Ukrainlaste kogukond on Eestis tugev ja nende esindusorganisatsioonid on olnud riigile aastaid usaldusväärseks ja heaks partneriks. Kultuuriminister Tiit Terik tõdes, et see on eriti oluline kriisiolukorras. „Organisatsioonid aitavad hoida sidusust kogukonna sees ja vahendada usaldusväärset infot. Tallinnas asuv Ukraina Kultuurikeskus on olnud ka varem kriisiolukordades Ukrainale appi tulnud. Näiteks on keskus toimetanud humanitaarabi, sealhulgas rahalist abi, Ida-Ukraina sõjategevuses kannatada ja haavata saanud ukrainlastele. Riik omakorda toetab ka rahaliselt neid organisatsioone ja see abi jätkub.“
Valitsus koguneb julgeolekuolukorda arutama regulaarselt iga kahe nädala tagant või vastavalt vajadusele.
