Valitsus kiitis julgeolekualasel kabinetinõupidamisel heaks otsuse eraldada Eesti riigikaitse tugevdamiseks täiendavalt 476 miljonit ja ühiskonna võimele kriisioludes hakkama saada 86 miljonit eurot.
„Putini režiimi sõda Ukrainas on pannud kõik liitlasriigid üle vaatama oma riigikaitse,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Täna samal ajal, kui Brüsselis algab NATO riikide tippkohtumine, kinnitas valitsus Stenbocki majas meie kokkuleppe tugevdada Eesti riigikaitset veel enam kui poole miljardi euroga. Koos 380 miljoni euroga, mille jaanuaris erakorraliselt riigikaitsele eraldasime, tõstab see Eesti kaitsekulutuste taseme järgmisel neljal aastal keskmiselt 2,5 protsendini SKP-st. See on ajalooline otsus,“ ütles Kallas.
Peaminister lisas, et täiendavalt tuleb tugevdada kogu ühiskonna võimet kriisides hakkama saada. „Eesti peamine siseriiklik mure on praegu sisejulgeolek, mis on meil kõigil ühine. Seega eraldame riigikaitse tugevdamisel ka erakorraliselt 86 miljonit siseturvalisuse jaoks. Keegi ei soovi sõda oma koju ja me peame tegema kõik, et see nii jääks. Sellepärast otsustasime koos riigi otseste kaitsekuludega rahastada täiendavalt ka neid tegevusi, mis aitavad meie ühiskonnal olla paremini valmis kriisiolukordadeks.“
„Vajaduses tugevdada Eesti kaitsevõimet ei kahtle tänasest julgeolekuolukorras keegi ning lisanduva 476 miljoni euroga suudame end veelgi paremini varustada,“ lausus kaitseminister Kalle Laanet. „Meie otsused, kuhu raha suunata, põhinevad kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ning sellel, et hangitav relvastus peab tooma kohese sõjalise võime kasvu,“ lisas ta.
Laanet tõi välja, et tugevdatakse kuute suunda: lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu ning vaba tahte rakendamine läbi Kaitseliidu. „Oleme näinud ka Ukrainas toimuva sõja kogemusest, et need valdkonnad on agressori vastu võitlemisel väga olulise tähtsusega,“ sõnas kaitseminister.
Elanikkonna kaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldab valitsus siseministeeriumile 86 miljonit eurot, millest osa kasutatakse Ukraina sõjaga seotud sisejulgeolekutegevusteks osa elanikkonnakaitseks. Rahastust kasutatakse näiteks ajutise kaitse menetluse ja Eesti-Läti piirikontrolli osalise taastamise kulude katmiseks.
Siseminister Kristian Jaani sõnul on laiapindne riigikaitse saanud Ukraina sõja kontekstis uue mõõtme. „Peame pöörama suuremat tähelepanu siseministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmiseks kriisiolukordades. See tähendab, et kaitsevaldkonna kõrval on tähtis ka Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitsei ja Päästeameti sõjaline valmisolek ning kogu ühiskonna valmisolek sellise ohuga hakkamasaamiseks. Sõjaohu korral peavad oma tegevust jätkama nii päästjad kui ka politseinikud. Kriisiks peavad olema hästi valmis ka kohalikud omavalitsused. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb ka rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool ilma teiseta hakkama,“ märkis Jaani.
Tänane rahastusotsus on üks osa plaanitavast lisaeelarvest, mille arutelu jätkab valitsus järgmisel nädalal.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
