Tänasel istungil arutas valitsus sotsiaalministeeriumis väljatöötatud heaolu arengukava järgmiseks seitsmeks aastaks ning saatis selle arutamiseks riigikogule.
Arengukava võtab fookusesse laste ja perede heaolu ja toimetuleku, tööhõive ja tööelu, vanemaealiste toimetuleku ja nende ühiskonda kaasamise, sotsiaalhoolekande süsteemi toimimise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppidele võrdse kohtlemise tagamise.
Võrreldes eelmise heaolu arengukavaga on uues, aastateks 2023-2030 koostatud kavas, lisandunud valdkondadena laste- ja perepoliitika, ohvriabi arendamine ja vanemaealiste heaolu. Laste- ja perepoliitika hõlmab lastekaitse valdkonna tegevusi ning neid rahvastikupoliitika osi, mis on seotud perede heaolu, lasterikkuse ja peresuhete väärtustamisega, kuid ei dubleeri teistes arengukavades käsitletavaid rahvastiku teemasid nagu ränne, lõimumine, suremus. Ohvriabi valdkonna eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvriks langenud inimesed saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks. Vanemaealiste heaolu osas seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas kaasatud ja toimetulevad.
Aastateks 2023-2030 koostatud Heaolu arengukava on varasema samanimelise arengukava jätk ja katab riigieelarve 17 tulemusvaldkonnast heaolu tulemusvaldkonda. Järgmisena liigub arengukava arutamiseks Riigikokku ning pärast seal toimunud diskussioone saab valitsus arengukava lõplikult kinnitada.
