Terviseamet, valitsus ja teadusnõukoda arutavad esmaspäeval koroonaviirusega seotud olukorda ning Postimehele teadaolevalt vaetakse kaugõpe kestuse aega koolides.
Viiruspuhang kogub kõikides vanusegruppides uuesti hoogu. Varasemal ajal pole nii noorte nõnda järsku haigestumist Covid-19-sse täheldatud. Vanusegrupp on 0–19. Jaanuari lõpus pärast kaugõppe lõppemist haigestus Covid-19-sse Ida-Virumaal keskmiselt 70 last iga päev. Kõigest nädalaga tõusis see arv üle 110. Harjumaal tõusis näitaja 30-lt 70-le.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Juta Varjase sõnade kohaselt saavad lapsed nakkuse tavaliselt pereliikmelt. «Kui nakkusohtlikul ajal koolis käia, siis nakatuvad ka klassikaaslased ja õpetajad. Nemad omakorda viivad haiguse koju,» selgitas Varjas.
Ta ütles, et lapsed on suhteliselt tagasihoidlike haigussümptomitega või põevad lühiajaliselt. «Lapsed võivad olla ka täiesti ilma sümptomiteta,» sõnas ta.
Koolide arv, kus lapsed on suunatud lähikontaktsena isolatsiooni, muutub pidevalt. Eelmise nädala seisuga tuvastati Covid-19 lausa 137 koolis. Nakatumiskõver hakkas aga tõusma selle aasta teisel nädalal.
Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori, teadusnõukoja liikme Andres Meritsa sõnul ei ole võimalik Covid-19 näitajaid lihtsalt pealt vaadata ning mitte tegutseda. «10–19-aastased haigestuvad ja nende kaudu jõuab viirus igale poole. Umbes 20–30 protsenti viiruse levikust on seotud taastatud lähiõppega,» ütles Merits.
Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri sõnul ei saa praeguse seisuga rääkida sellest, et Covid-19 levik on pidurdunud. «Tõusutrend on väga selge. Nakatumiskordaja on ületanud 1,15 ja läheneb juba 1,2-le,» lausus Fischer.
Tema sõnul on üsna tõenäoline, et varsti on riik silmitsi 1000 nakatunuga päevas. «See tuleb varsti,» ennustas ta.
Küsimusele, kas tuleks koolid taas kaugõppele saata, vastas Fischer, et jah, sellele tuleb mõelda. «Kui aasta algul koroona levik langes, siis pärast lähiõppe taastamist levib viirus jõudsalt edasi,» ütles ta. «Me oleme haigestumise osas Euroopa tipus ja seda kosmeetiliste parandustega pidurdada ei saa.»
Kolm nädalat kaugõpet ei oleks Fischeri meelest aga üldse halb idee.
Valitsus tahaks hoida koole ja hariduselu avatuna. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna väite kohaselt on kõigest 15 protsenti kõikidest nakkuskolletest seotud koolidega, kaheksa protsenti lasteaedadega. «Seega, kolded on ka mujal, mitte vaid haridusasutustes. Ja kui seal tekivadki kolded, siis reageeritakse neile kiirelt,» sõnas Kersna, kes on koolide sulgemise suhtes skeptiline.
«Püüame hoida hariduselu avatuna ja jätkata lähiõppega,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Ta lisas, et kui vaadata viiruse levikut detailsemalt, siis paljud nakatuvad pereringis ja nakkusallikas on enamasti teadmata.
Toitlustusasutuste piirangutest rääkides leidis Kiik, et ilmselt peab teadusnõukoda koos terviseametiga olukorda hindama. «Selge on see, et me ei kehtesta maakondlikke piiranguid, vaid läheneme riigile tervikuna, sest näitajad on ühtviisi kõrged pea kõigis maakondades,» rääkis Kiik.
«Midagi sellist sorti lähenemine kindlasti annab. Aga kas see annab piisavalt?» kommenteeris Merits seepeale.
Kummatigi on vanusegrupis 25–29 kõige vähem nakatumisi. See on aga seltskond, kes tahaks väljas pidutseda.
