Praegu hüvitatakse haiguspäevi alates neljandast päevast. Sotsiaalminister Tanel Kiik ootab neljapäeval valitsuspartneritelt seisukohta, kas muuta senist süsteemi jäädavalt nii, et hüvitist makstaks alates teisest päevast. Kui tööandja hüvitaks viis päeva ning hüvitise maksmist jätkaks haigekassa, tähendaks see riigile üheksa miljonit eurot lisakulu. Kui tööandja hüvitaks neli päeva, oleks riigi lisakulu 15 miljonit eurot, rääkis Kiik “Aktuaalse kaamera” vahendusel.

“Samal ajal on variant minna ka seda teed, nagu läksime kevadel, et kehtestada ajutine meede. Toona maksis see kaheks kuuks esimese kuni kolmanda haiguspäeva hüvitamine riigile seitse miljonit,” ütles Kiik.

Üks variant on sotsiaalministril homseks aruteluks veel. See näeb ette eraldi korra kehtestamist nakkushaigustele, mida hakataks hüvitama esimesest või teisest haiguspäevast ning see tähendaks kuni kolm miljonit eurot lisakulu. Kiige hinnangul on aga võimalustest parimad need, mille järgi hüvitataks haiguspäevi püsivalt alates teisest päevast. Püsivad muutused ei sobi tööandjatele, sest nende mõju pole analüüsitud.

“Kui panna see kõikide tööandjate kohustuseks, siis see tähendab kulude tõusu. See tähendab, et mingid töökohad kaovad. Sellel on kindlasti mõju ettevõtlusele, töökohtade loomisele, hõivele. Ja on selge, et esimesi haiguspäevi võetakse rohkem, nende hind on nii riigile kui tööandjale oluliselt suurem,” sõnas tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Aas lisas, et kui tööandjaid tahetakse kohustada alates teisest päevast haigushüvitisi maksma, peaks makstavate päevade arv olema väiksem, näiteks kolm. Tööandjad ei poolda haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast, sest see võib kaasa tuua süsteemi kuritarvitamise. Kui valitsus otsustab muuta haigushüvitiste maksmise süsteemi, tuleb muuta seadusi, mis võtab aega paar kuud, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.