Välisministrid tunnustasid ROKi hiljutist avaldust, et Venemaa ja Valgevene ei saa ametlikke kutseid 2024. aasta suveolümpiamängudele, ent rõhutasid, et nende sportlastele ei tohi kindlasti anda võimalust naasta Pariisis neutraalsuse katte all olümpiaareenile. „Venemaa on alati kasutanud sporti poliitika tööriistana ja oleme viimastel aastatel näinud, kuidas agressor rakendab riiklikus propagandas ka just „neutraalsete“ sportlaste kohalolekut rahvusvahelistel võistlustel, legitimeerides seeläbi oma poliitilisi otsuseid. Seepärast ei tohiks üks maailma suurimaid ja mõjukamaid spordiorganisatsioone lubada ega soovitada ühtki leevendust Venemaa ja samuti sõjas osaleva Valgevene sportlastele kehtestatud piirangutele,“ tõi Tsahkna avaldusest esile.
Tsahkna sõnul ei saa jätta tähelepanuta kogu maailma sportlaste ja spordiorganisatsioonide kasvavat muret võimaliku otsuse pärast lasta agressorriikide sportlased võistlema koos ukrainlastega, kes peavad samal ajal kaitsma oma riiki ja vabadust. „Paljudel Ukraina sportlastel pole sõja tõttu võimalustki rahvusvahelisele spordiareenile naasta ning sajad sportlased on hukkunud või vigastada saanud. Samuti on Venemaa sihilikes rünnakutes tsiviiltaristu vastu hävitatud Ukraina spordihooneid,“ ütles ta.
Eesti, Läti ja Leedu välisministrid kutsusid ROKi üles kaitsma olümpiaharta põhimõtteid ja tõsiselt kaaluma oma lähenemist Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemisele eelseisvatel olümpiamängudel. „Seda tuleb teha nii Ukraina spordikogukonna kui ka kogu maailma sportlaste ja tulevaste põlvkondade huvides, kes tahavad elada maailmas, kus agressioon kui poliitiline tööriist on täielikult diskrediteeritud ja meile olulised väärtused püsivad,“ rõhutasid välisministrid.
