Välisminister Margus Tsahkna ütles täna, 6. oktoobril, et Saksamaa endise kantsleri Angela Merkeli väited, nagu oleksid Balti riigid ja Poola vastutavad Venemaa agressiooni eest, on häbematud ja väärad.
„Venemaa täiemahulise agressioonini põhjuseks on Putini suutmatus leppida Nõukogude Liidu lagunemisega, lääneriikide varasem soov Putiniga läbirääkimisi pidada ja tema tegude ees silmad kinni pigistada,“ ütles välisminister Tsahkna.
„Meie regioonis tajuti Venemaa tõelist olemust varakult ja ka hoiatati Venemaast lähtuvate ohtude eest. Valdav osa läänemaailmast aga eelistas seda eirata isegi pärast seda, kui Putin 2007. aastal Müncheni julgeolekukonverentsil peetud läänevaenulikus ja Nõukogude Liidu kadunud hiilgust tagaigatsevas kõnes oma maailmanägemuse ja eesmärgid selgelt välja ütles,“ sõnas Tsahkna. „Ka Gruusia sõda 2008. ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal ei saanud jõulist vastust. Selle asemel nägime pidevaid soove vajutada suhete taastamiseks „reset“ nuppu, püüdlusi otsida Venemaaga dialoogi ja pigistada Moskva jõhkruste suhtes silm kinni.“
Välisministri sõnul hindas Saksamaa Merkeli juhtimisel valesti ka Venemaaga majanduskoostöö tegemise hinda ning naerusuiselt Nord Stream torujuhet avades andis Merkel panuse sellesse, et tema riik jääks energiasõltuvusse Venemaast. Tõsine viga oli ka otsus jätta Ukrainale ja Gruusiale NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel andmata alliansiga liitumise plaan.
„Kõik need aastate jooksul tehtud vead andsid Venemaale indu ja julgust langetada 2022. aasta alguses otsus täiemahulise agressiooni vallapäästmiseks,“ sõnas Tsahkna.
„Eelnev sunnib üle kordama, et Venemaa mõistab vaid jõu keelt ning nüüd peame püsima Venemaa rahvusvahelise isoleerimise ja majandusliku surveavaldamise kursil. Samal ajal tuleb jätkata Ukraina sõjalist, poliitilist ja majanduslikku toetamist,“ ütles välisminister.
Tsahkna sõnul tegutseb Eesti selle nimel, et peagi võetaks vastu väga tugev Euroopa Liidu 19. sanktsioonipakett. Lisaks on arutlusel on Venemaa külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks ja Ukrainat abistatakse jätkuvalt läbi erinevate ja ka uute algatuste nagu Ukraina esmavajaduste nimekiri (PURL).
„Euroopa sammub õigel rajal, seejuures koos Saksamaaga, kes on kantsler Friedrich Merzi juhtimisel astunud otsustavaid samme Ukraina toetamiseks ja enda kaitsevõime tugevdamiseks. Seejuures tasub Merkeli väljaütlemistele vastukaaluks hoida meeles Merzi sõnu tänavusest suvest: „Liiga pikka aega ei tahtnud me Saksamaal võtta kuulda Balti riikide hoiatusi Venemaa imperialistiku poliitika kohta. Me oleme sellest veast aru saanud – ja sellest arusaamast pole enam tagasiteed.“,“ ütles Tsahkna.
