Täna, 20 mail võttis Euroopa Liit vastu uue, järjekorras 17 ELi sanktsioonipaketi, millega karmistatakse ja tugevdatakse meetmeid Venemaa vastu. Piirangute alla lisati 75 isikut ja üksust ning laevade sanktsiooninimekirja 189 laeva, mis enam kui kahekordistab sanktsioonide all olevate laevade arvu 342ni. Sanktsiooninimekirjas laevade seas on ka lipuriigita ja kindlustuseta varilaevastiku alus Argent/Jaguar, mille Eesti merevägi eelmisel nädalal Venemaa vetesse eskortis.
„Varilaevastiku kasutamise abil rahastab Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning ohustab Läänemere keskkonda ja veealust kriitilist taristut. Ligi 200 varilaevastiku aluse lisamine ELi sanktsiooninimekirja tõestab, et ühendus jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning vaenuliku ja ohtliku tegevuse vastu võitlemist,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul on juba alanud töö 18 sanktsioonipaketi kallal.
„Seni kuni Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina vastu ning ei tõesta valmisolekut õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks, tuleb sanktsioone karmistada. Venemaalt tuleb võtta majanduslikud vahendid agressiooni jätkamiseks ja seetõttu loodan, et ELi järgmine sanktsioonipakett õnnestub vastu võtta juba õige pea,“ sõnas Tsahkna.
Sanktsiooninimekirja lisatud laevadele kehtib Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld, samuti ei tohi neile osutada teenuseid.
Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilimisega seotud ettevõtete nimekirja lisatakse 31 ettevõtet, millele kohalduvad nüüd karmimad ekspordipiirangud.
Sanktsiooninimekirja lisati 75 nime (17 isikut ja 58 üksust), sealhulgas oluline Venemaa nafta- ja gaasitootja Surgutneftegaz ja varilaevastikuga seotud ettevõtted. Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest on nüüdseks kehtestatud sanktsioonid juba ligi 2500 isikule ja ettevõttele.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest on Euroopa Liit pidevalt karmistanud sanktsioone Venemaa vastu ja nüüdseks on kehtestatud 17 sanktsioonipaketti. Tsahkna sõnas, et Venemaa suurim tuluallikas on fossiilkütuste eksport. „Kivisüsi ning meritsi veetav toornafta ja naftatooted on juba sanktsioonide all, kuid gaasi ja torujuhtme kaudu veetava nafta import Euroopa Liitu kestab. Venemaa energiakandjate importi tuleb veelgi piirata,” ütles ta.
Täiendati ka Venemaa hübriidtegevuste sanktsioonirežiimi, kuhu lisati 21 isikut ja kuus asutust. Nende seas olid isikud, kes panid toime rünnakud Eestis asuvate mälestusmärkide ja muu vara vastu ning Euroopa Liidus Vene mõjutustegevusega seotud isikuid. Loodi ka võimalus kehtestada sanktsioonid Vene hübriidtegevustega seotud materiaalsele varale (näiteks laevad ja lennukid), finantsasutustele ja propagandakanalitele.
Venemaa inimõiguste sanktsioonirežiimi nimekirja lisati 28 isikut (kohtunikud, prokurörid ja teised ametiisikud), kes vastutavad Venemaal tõsiste inimõiguste rikkumiste ja repressioonide eest.
Keemiarelvade kasutamise vastasesse sanktsioonirežiimi lisati kolm Venemaa riigiasutust, mis vastutavad massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilise ühendi kasutamise eest agressioonisõjas Ukraina vastu.
ELi välisministrite kohtumise raames andis Ukraina välisminister Andri Sõbiha ülevaate olukorrast Ukrainas. Samuti arutasid välisministrid olukorda Lähis-Idas.
ELi välisministrite kohtumise eel osales Tsahkna täna Euroopa humanitaarfoorumil ja esines eile mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace kuratooriumi kohtumisel.
Kokku lepitud sanktsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Lisateave sanktsioonide kohta välisministeeriumi kodulehel
Euroopa Liidu Nõukogu infoleht
