Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 18. novembril Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus arutati Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist ning olukorda Gruusias.
ELi välisministrite kohtumine leidis aset ajal, mil Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on möödunud 1000 päeva ja Venemaa korraldas Ukraina vastu järjekordse suuremahulise raketirünnaku, millega sihiti energiataristut. „Peame muutma selle agressiooni kurssi ja astuma konkreetseid samme,“ sõnas Tsahkna. „Käes on talv, Ukraina vajab raha, et tagada rindel võitlevatele ukrainlastele varustus ja relvastus, ning kaitsta tsiviiltaristut Venemaa pideva raketirahe eest. Räägime juba kuid, et tuleb teha otsus Euroopa rahutagamisrahastu (EPFi) Ukrainale mõeldud paketi kohta, et aidata Ukrainat.“
„Tuleb suurendada toetust Ukraina õhukaitsele ning tagada Ukrainale võime Venemaa rünnakutele vastata, ilma punaste joonte ja piiranguteta,“ sõnas Tsahkna ja meenutas, et Venemaa agressioon Ukrainas ei ole kestnud 1000 päeva, vaid algas juba 2014. aastal, 4000 päeva tagasi. Ta lisas, et Putin ei ole oma kurssi muutnud, vaid jätkab agressiooni eskaleerimist. „Venemaa sõdurite kõrval võitlevad nüüd Ukraina vastu ka Põhja-Korea sõdurid ja Iraan varustab Venemaad sõjatehnikaga.“
Tsahkna tervitas täna vastu võetud täiendavaid sanktsioone Iraanile, mis kehtestati riigi toetuse pärast Venemaa agressioonile Ukrainas. Laiendati ekspordikeeldu toodetele, mida kasutatakse droonide ning rakettide tootmises (erimaterjalid, materjalide töötlemiseks kasutatavad seadmed, elektroonikakomponendid, navigatsiooniseadmed). Kehtestati tehingute keeld sadamatega, mida kasutatakse Iraani droonide või rakettide tarnimiseks Venemaale. Sanktsiooninimekirja lisati üks isik ja neli üksust, kes on seotud Iraani Venemaa tarnetega. „See pole aga piisav,“ ütles Tsahkna. „Oluline on kiiresti edasi liikuda täiendavate sanktsioonidega Venemaale ja need peavad olema mõjusad.“
Tõstatati Venemaa külmutatud riigivarade põhiosa kasutusele võtmine. „G7 riikide otsus anda teha Ukrainale aasta lõpuks kättesaadavaks umbes 45 miljardit eurot peab olema alles algus, sest Ukraina vajadused ületavad juba praegu 500 miljardi dollari piiri ja kasvavad,“ ütles Tsahkna. „Peame jätkama tööd selle nimel, et võtta kasutusele kahjude tekitaja – Venemaa – riigivarad, et need kahjud Ukrainale hüvitada.“
Tänasel kohtumisel arutasid välisministrid samuti ELi-Gruusia suhteid pärast 26. oktoobril Gruusias toimunud parlamendivalimisi, mille käigus leidis vaatlejate hinnangul aset palju rikkumisi. „Venemaa agressioon ei tohi olla ettekäändeks, et eirata asjaolu, et teistes Euroopa piirkondades ollakse demokraatiale selga pööramas,“ sõnas Tsahkna ja avaldas kahetsust, et Gruusia ELi integratsioon on peatunud.
Räägiti ka olukorrast Lähis-Idas ja Aafrika Sarvel, sealhulgas humanitaarkriisist Gazas ja Sudaanis ning ELi-Ameerika Ühendriikide suhetest.
