Välisminister Margus Tsahkna tervitab USA senati eilset otsust pidada Balti julgeolekuinitsiatiivi (BSI) jätkumist põhimõtteliselt vajalikuks kui selget näidet, et Washingtonis mõistetakse julgeolekuväljakutseid meie regioonis.
„USA panus Balti riikide julgeoleku tugevdamisse läbi aastate on olnud hindamatu väärtustega ja võimaldanud meil mitmeid võimearendusi kiiremini ellu viia,“ ütles välisminister Tsahkna. „Eesti võtab enda heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist tõsiselt, kulutades sel aastal kaitsele ligi 4% ja tõstes juba järgmisel aastal kaitsekulutused enam kui 5%-ni SKP-st. Iga dollari kohta, mille USA eelmisel aastal Eesti julgeolekusse pani, lisas Eesti enda kaitse-eelarvesse veel 12 dollarit.“
„Praeguses julgeolekuolukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu ja on muutunud oma provokatsioonidega NATO liitlaste vastu üha jultunumaks, andis eilne positiivne uudis tugeva sõnumi, et USA on pühendunud Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamisele,“ sõnas Tsahkna.
USA eelarveprotsessi ja kahekojalise parlamendi tööst tingitud omapärade tõttu tähistab senati eilne otsus üht olulist sammu mitmest, mis võivad lõpuks päädida 2026. aasta kaitse-eelarves konkreetse Balti riikide kaitsevõime tugevdamiseks mõeldud toetussumma heaks kiitmisega.
BSI loodi 2020. aastal eesmärgiga arendada Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet ja omavahelist koostalitlusvõimet. BSI kaudu on Eestile, Lätile ja Leedule kokku eraldatud 2025. aastal 231, 2024. 228, 2023. aastal 225, 2022. aastal 180 ja 2021. aastal 169 miljonit dollarit. Balti riikide vahel jagatakse BSI igal aastal erinevalt vastavalt võimevajadustele.
Lisaks BSI-le on läbi aastate Balti riikidele julgeolekuabi eraldatud USA välisministeeriumi toetusprogrammi Foreign Military Financing (FMF) kaudu.
Nii BSI kui FMF-i kaudu eraldatud raha on mõeldud USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste või väljaõppe hankimiseks. USA julgeolekuabi eest soetatu seas on mitmikraketiheitjaid HIMARS, integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetavat varustust, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sealhulgas Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme ning sõjameditsiinivarustust.
