Balti riikide algatusel tegid 19 riigi ja Euroopa Parlamendi väliskomisjonide esimehed täna ühisavalduse, kus avaldavad toetust sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimisele Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, kuid peavad vajalikuks luua ka spetsiaalse rahvusvahelise tribunali, et uurida Venemaa sõjalise sissetungiga Ukraina suhtes toime pandud agressioonikuritegu ja anda ka selle toimepanijad kohtu alla.
Väliskomisjonide juhtide sõnul jätkab Venemaa Föderatsioon rahvusvaheliste seaduste ja kohustuste, sealhulgas kõigi ÜRO põhikirja põhimõtete jõhkrat ja jultunud rikkumist, pidades agressiivset sõda Ukraina, tema suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Nende sõnul kujutab rahvusvahelisi kokkuleppeid, lepinguid või tagatisi rikkuva agressioonisõja kavandamine, ettevalmistamine, algatamine või läbiviimine endast kuritegu rahu vastu.
„Rõhutame, et kuriteod, mille Venemaa Föderatsiooni relvajõud siiani Ukrainas on toime pannud, näitavad küünilisust ja karistamatust ning sõjalise jõu kasutamist piiravate sõjapidamise reeglite ja seaduste eiramist. Mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu ja ei tunnusta vallutatud territooriumide annekteerimist,“ märgivad nad Euroopa Liidu–Ukraina tippkohtumise eel tehtud avalduses.
Väliskomisjonide juhid avaldavad kindlat toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu algatatud uurimisele, et teha kindlaks ja võtta vastutusele kõik isikud, kes on Ukraina territooriumil toime pannud sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. „Toetame spetsiaalse rahvusvahelise tribunali loomist, et anda kohtu alla 24. veebruaril 2022 Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise sissetungiga suveräänse Ukraina territooriumile algatatud rahvusvahelise agressioonikuriteo toimepanijad, luues selleks asjakohase õigusliku aluse lisaks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, mis ei saa teostada jurisdiktsiooni selle agressiooni üle,“ ütlevad nad.
Lisaks väljendavad komisjonide juhid solidaarsust Ukraina ja tema rahvaga, kutsudes kõiki partnereid üles näitama oma toetust igal võimalikul viisil, sealhulgas Ukrainat külastades.
Avaldusega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Taani, Soome, Belgia, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Rootsi, Iirimaa, Norra, Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Bulgaaria ja Hollandi ning Euroopa Parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.
Riigikogu pressiteenistus
