„Terviseameti andmetel oli möödunud aastal nooremate kui kahe aastaste vaktsineerimine alla 90%. See on tegelikult äärmiselt alarmeeriv,“ nentis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja Kersti Kink. Maailma tervisekaitseorganisatsiooni WHO vaktsiiniga hõlmatuse soovituslik määr on laste nakkushaiguste puhul vähemalt 95%.
Tuberkuloos, lastehalvatus ja difteeria on vaid mõned näited kardetumatest nakkushaigustest, millele pole head ravi leitud, aga mis on vaktsineerimisega sellegipoolest kontrolli alla saadud. Ajapikku on kunagi igapäevaselt hirmutanud tõvede olemus ka siinse rahva mälust ununemas. Iga aastaga tekib üha rohkem vaktsineerimisest keeldujaid. See loob unustatud nakkushaigustele aga sammhaaval taas soodsa pinnase levikuks.
1950ndate aastate lõpp ENSV-s mõjus täpselt vastupidiste suundumuste mõjuväljas. Siin hakkas levima üks kardetumaid haigusi, poliomüeliit ehk lastehalvatus. Ligi pooltel nakatunutest kaasnes tõve tagajärjel halvatus. Haigust ei põdenud ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud. Epideemia haripunktis andis Kreml loa võtta Nõukogude liidu lääne-aladel kasutusele poliomüeliidi vaktsiin. Nii saadetigi lapsed arstlikku kontrolli, et kostitada neid seejärel teeküpsisega, millele tilgutati kaks piiska elupäästvat vaktsiini.
Massvaktsineerimine osutus ohutuks ja efektiivseks. Lastehalvatusele pandi piir vaid kahe aastaga ning Eestist sai üks maailma esimesi poliomüeliidi vabu piirkondi.
Vastuoksne vastutustunne
Täna näeb Eesti vaktsineerimiskalender ette kaitset kaheteistkümne erineva nakkushaiguse vastu. Kaitsesüstiga peletatavate tõvede hulka kuulub endiselt ka lastehalvatus. Samuti tuberkuloos, tiisikus ja nüüdsetel aegadel ka HPV-vaktsiin. Kaitsepookimise läbi teinud laste osakaal on püsinud õige pikalt heal tasemel. Seda kuni 2012. aastani, mil laste vaktsineerimisest hakati rohkem keelduma.
„Rasedaks jäädes hakkasin kohe asja uurima,“ rääkis noor ema Reine, kes langetas teadliku valiku jätta oma ihuviljad vaktsineerimata. Vaktsiinid tundusid talle lõppkokkuvõttes ohtlikumatena haigustest, mille vastu need aitama pidi.
„Kui ma laseksin oma lapsi vaktsineerida, siis vastutaksin selle eest samuti mina ja tehtu jääks minu õlgadele,“ selgitas Reine. Nõnda ei suutnudki noor naine talle sedavõrd ohtlikuna paistvat otsust langetada.
Vastuolulisel kombel vaktsineeris kahe lapse ema Gaile oma ihuviljad samadel põhjustel, mispärast esimene ema oma järeltulijad vaktsineerimata jättis. Vastutustundest.
„Tunnen, et olen vanemana nende tervise eest vastutav,“ selgitas Gaile vaktsineerimisotsuse tagamaid. „Arvestada tuleb ka kogu seda inimeste sissevoolu, mis Eestisse liigub. Kõik saabujad ei pruugi olla terved. Eestisse võidakse tuua haigusi, mis meil juba kadumas. Siis on küll hea meel, kui lapsed saavad kaitstud.“
Järeltulijad vaktsineerimata jätnud ema leiab jällegi, et ta ei mõista hukka kedagi, kes laseb oma lapsele kaitsepookimisi teha.
„Mul on palju vaktsineerimist pooldavaid sõpru,“ rääkis Reine. Läbi saadakse tema sõnul suurepäraselt.
Kasvav trend kogu maailmas
Laste vaktsineerimisest keeldumise trend on tõusnud ka mujal maailmas. Äraütlemiste põhjendusi uurides ei tule välja mitte niivõrd usaldamatus meditsiinisüsteemi vastu. Pigem noorte emade seas levinud teadlik valik eelistada laste puhul tervislikku ja looduslähedast elustiili, millega vaktsiinid justkui kokku ei sobi.
„Sellise puhta ja loodusliku elu trendid on globaalne teema,“ leidis Eesti Perearstide Liidu juht Le Vallikivi. „Paraku teeb see pookimata jäänud lapsed väga haavatavaks. Vaid ühe lennusõidu kaugusel meist asuvad ju haruldased haigused,“ ütles Eesti Perearstide Liidu juht Le Vallikivi.
„2021. oli Eestis Terviseameti andmetel alla kahe aastaste vaktsineerimine alla 90%. See on tegelikult äärmiselt alarmeeriv,“ nentis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja Kersti Kink.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm selgitas aga, et nõndanimetatud olematud nakkushaigused ongi saanud „olematuks“ just tänu sellele, et meie vaktsineerimisega hõlmatus on olnud väga kõrge.
„Kui me valime ootamatult uue lähenemise, et vaktsineerida ei olegi vaja, siis hakkab ka kaitsepookimistega hõlmatus koheselt langema,“ rääkis Reintamm. „Nii hakkavad ka vahepeal kadunuks tunnistatud haigused igati arusaadaval põhjusel tagasi pressima.“
Hiljutine leetripuhang Euroopas
Nii puhkes näiteks enne covidi-pandeemia algust Euroopas suur leetrilaine. Lapsed ja nende vaktsineerimata vanemad haigestusid ka Eestis.
„Siis tuli covid ja tõmbas igasugustele nakkushaigustele isolatsiooni peale. Niimoodi peatati ka leetrite levik,“ rääkis Kersti Kink Lääne-Tallinna keskhaiglast. „Samas ei tea me, mis oleks juhtunud ilma pandeemia puhkemiseta.“
Maailma tervisekaitseorganisatsiooni WHO vaktsiiniga hõlmatuse soovituslik määr on laste nakkushaiguste puhul vähemalt 95%. Praeguseks hetkeks on Eestis kaitsepookimised läbi teinud laste osakaal langenud aga 90% ligidale. Tallinnas on vaktsineeritute osakaal veelgi madalam. Mõne nakkushaiguse vastu on vaktsiinidega kaitstud vaid 85% lastest.
Samasuguse trendi jätkudes võib ennustada, et juba enne uut aastakümmet on Harjumaal mõne haiguse puhul lausa neljandik lastest vaktsineerimata.
„Vaktsineerimisest keelduvate vanemate puhul teeb mind murelikuks see, et nad ei näi mõistvat nakkushaiguse kui sellise olemust,“ rääkis Kersti Kink. „Praegu on väga moes väikeste lastega reisida. Liigume läbi lennukitest ja lennujaamades. Enamus nakkustest, mida vaktsiinidega ära hoitakse, on just õhkpiisknakkused. Kindlasti peaksime seda rohkem arvestama.“
Mitmed ebamugavad nakkushaigused, sealhulgas sellised nagu tuberkuloos, mis lõppevad pikaajalise tervisekahjustuse ja surmaga, saadi kontrolli alla just tänu vaktsineerimistele. Nende haiguste ravi on valdavalt sümptomaatiline ja seetõttu ka ebaefektiivne. Tõhusat kaitset pakub selliste tõvede vastu ikkagi eeskätt kaitsepookimine.
