Kõhukinnisus on sooletegevuse häire, mille korral roojamise sagedus on vähem kui 3 korda nädalas või roojamisega kaasneb “punnitamine” või rooja konsistents on kõva või pabulakujuline vähemalt veerandil roojamise juhtudest.
Krooniline kõhukinnisus on väga sage probleem. Kõhukinnisust võivad põhjustada paljud faktorid. Enamikul juhtudel ei õnnestu kindlat põhjust leida. Kõhukinnisus esineb sagedamini noortel naistel; vanemas eas nii naistel kui meestel. Kõhukinnisus võib olla soole ärritussündroomi üheks sümptomiks, sel puhul esineb kõhukinnisus sageli koos kõhuvaluga.
Krooniline kõhukinnisus on peamiselt jämesoole talitlushäire – see tähendab, et analüüsides ja uuringutel patsiendi vaevusi seletavaid muutusi ei leita. Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest vedelik läbi jämesoole seina, muutes roojamassi tahkemaks ja mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks.
Kõhukinnisuse üheks sagedaseks põhjuseks võib olla ravimite kõrvaltoime (nt mõned valuvaigistid, antatsiidid, rauapreparaadid, mõned kõrgvererõhktõve ravimid, antidepressandid, Parkinsoni tõve ja epilepsiaravimid). Alati enne ravimite võtmist tuleb tutvuda ravimi infolehega. Juhul, kui kõhukinnisus tekkis või süvenes uue ravimi võtmisel, tuleb sellest oma arsti informeerida.
Väsimus, töövõime langus, närvilisus ja ebamugavustunne kõhus, unehäired, psüühilised häired (ärrituvus, depressioon).
Gaasid ja valud kõhus, söögiisu langus, halb maitse suus.
Immuunsüsteemi nõrgenemine.
Hingeldus ja külmavärinad.
Pidev kõhukinnisus pikema aja jooksul tekitab päraku veenilaiendeid ehk hemorroide, millele aitavad kaasa raskuste tõstmine, pikaajaline istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus, kõhukinnisusest tingitud pressimine.
Ärritunud soole sündroomi.
Kõhukinnisuse vältimiseks tuleks vaadata üle oma toidulaud. Kõhukinnisuse vältimiseks söö kiudaineterikast toitu, s.t aed- ja puuvilja ning täisteratooteid. Lahustumatud kiudained jäävad seedimata ja liiguvad läbi soolestiku koos jääkainetega. Kiudained tõmbavad väljaheitesse ka vett ja lisavad sellele massi tekitades nii roojamisrefleksi, samal ajal roojamassi pehmendades. Söö regulaarselt ja korrapäraselt.
Hea toiduvalik – värsked puuviljad, rohelised lehtköögiviljad, kaer, pruun riis, jogurt, kuivatatud puuviljad, piiniaseemned.
Samuti on väga tähtis ka vedeliku tarbimine. Joo piisavalt ehk umbes 1,5-2,5 liitrit päevas (vastavalt kehakaalule), millest vähemalt ⅓ oleks puhas vesi. Vedelikuna lähevad arvesse taimeteed, kodused morsid, sidrunivesi. Väga hästi aitab hommikul 2 klaasi sooja sidruni (ingveri) vee joomine. Arvesse ei lähe kohv, roheline, must, valge tee, supid, täismahlad. Vedelikupuudus kehas teeb rooja kõvaks ning soolestiku tühjendamise raskeks. Kõva tükiline väljaheide võib sooleseinu kriimustada, tehes kakamise valulikuks ning tõmmates sooleseinu verele.
