Euroopa Liidus jõustus hiljuti ulatuslik pakendimäärus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada nende ringlussevõttu. Muudatused puudutavad nii toidupoode kui ka toitlustusasutusi, muutes igapäevase ostlemise ja söömise harjumusi keskkonnasäästlikumaks.
Toidupoed: vähem plastikut, rohkem korduvkasutatavaid lahendusi
Praegu pakitakse toidupoodides kulinaaria- ja valmistoit enamasti ühekordsetesse plastkarpidesse, kuid kolme aasta pärast peavad poed pakkuma ka korduvkasutatavaid alternatiive. Samuti antakse klientidele õigus osta lahtist toitu oma kaasa toodud karpi. See nõue ei ole veel kõikjal kohustuslik, kuid paljud poed võimaldavad seda juba praegu.
Tulevikus tuleb ühekordselt kasutatav pakend eraldi välja tuua ka hinnasildil – see tähendab, et plastpakendit ei tohi enam tasuta kaasa anda. Nii muutub tarbijatele selgemaks, et nad maksavad ka pakendi eest, mitte ainult toote eest.
Kilekotid kaovad, kuid mis tuleb asemele?
Üks olulisemaid muudatusi puudutab õhukesi kilekotte, mida puu- ja juurviljalettide juurest enam jagada ei tohi. 2030. aastaks peavad need kauplustest täielikult kaduma, välja arvatud juhtudel, kus need on vajalikud hügieeni tagamiseks või toidu raiskamise vältimiseks. Poed võivad pakkuda alternatiive, nagu paberkotid, kuid eesmärk on üldiselt vähendada igasugust pakendijäätmete hulka.
Kiirtoidurestoranides kaovad plasttopsid ja -taldrikud
Pakendimäärus toob muutusi ka toitlustusettevõtetele. Edaspidi ei tohi restoranid, kohvikud ja kiirtoidukohad enam serveerida kohapeal tarbitavat toitu ja jooke ühekordsetes plastanumas. Kui klient sööb kohapeal, peab toit olema serveeritud korduvkasutatavates nõudes või keskkonnasõbralikumas alternatiivis, näiteks paberist topsis.
Lisaks kaovad üksikpakendatud plasttooted, nagu kastmete, suhkru ja kohvikoore väikesed pakendid. Samuti ei tohi hotellides enam kasutada ühekordseid kosmeetika- ja hügieenitarvete pakendeid.
Pakendid peavad olema taaskasutatavad ja sisaldama rohkem ümbertöödeldud materjale
Pakendimäärus seab ka rangemad nõuded turule lastavate pakendite koostisele. Näiteks peavad juba praegu PET-plastist joogipudelid sisaldama vähemalt 25% ümbertöödeldud materjali. 2030. aastaks tõuseb see nõue 30%-ni ja 2040. aastaks lausa 65%-ni. Sarnased nõuded laienevad ka teistele plastpakenditele.
Asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas, et Eesti majandusel on siin võimalus areneda ja investeerida ärimudelitesse, mis võimaldavad jäätmeid tõhusamalt taaskasutada. Ta nimetas pakendiprügi lausa “maapealseks maavaraks”, mille targalt kasutamine võiks luua uusi tööstusvõimalusi.
Ühtsed märgised ja selged reeglid
Selleks, et tarbijatel oleks lihtsam pakendeid sorteerida, tulevad kõikidele pakenditele ja prügikonteineritele ühtsed märgised. Lisaks kaovad eksitavad sildid, mis võivad jätta mulje, et pakend on keskkonnasõbralikum, kui see tegelikult on. Samuti tuleb piirata pakendite tarbetut suurendamist – näiteks ei tohi toote pakend olla oluliselt suurem, kui tegelik sisu seda vajab.
Mis edasi?
Uus pakendimäärus hakkab Eestis kehtima 18 kuu pärast. Selle aja jooksul tuleb üle vaadata ja vajadusel ajakohastada ka Eesti pakendiseadus, et see vastaks uutele Euroopa Liidu nõuetele. Kuigi muudatused toovad esmalt kaasa kohanemisraskusi nii kaupmeestele kui ka tarbijatele, on need sammud vajalikud, et vähendada pakendijäätmete hulka ja edendada keskkonnasõbralikumat tarbimist.
Üha rohkem kauplusi ja toitlustusasutusi pakub juba täna võimalusi keskkonnasõbralikumate valikute tegemiseks – nüüd muutub see aga normiks kogu Euroopas.
