Kokku asub 2022/2023. õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 158 000 õpilast ehk 1500 õpilast rohkem kui eelnenud õppeaastal. Esimesse klassi läheb tänavu ligi 14 000 õpilast.
Üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvutrend jätkub, kuid see tuleneb gümnasistide arvu kasvust ja samal ajal on põhikoolis oodata hoopis õpilaste arvu vähenemist. Piirkonniti on muutused siiski erisuunalised. Kümne aasta jooksul on Harjumaa üldhariduskoolides õppijate arv kasvanud enam kui kolmandiku ja Tartumaal ligi viiendiku võrra, samas kui Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Hiiumaal on õpilasi jäänud umbes viiendiku võrra vähemaks.
Kutseõppes õpib kokku veidi enam kui 25 800 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25-aastaseid õppijaid, kes soovivad omandada kutset või eriala ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.
Kõrgharidust omandas 2021/2022. õppeaastal 44 611 üliõpilast. Ka kõrgkoolidesse sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Eestisse tulnud välisüliõpilaste arvu kasvu on pidurdanud COVID-19 pandeemia, välistudengid moodustasid 2021/2022. õppeaastal 11,4% kõigist Eesti kõrgkoolide õppijatest.
2022/2023. õppeaasta täpsed õppurite arvud selguvad novembri keskpaigas, kui õppeasutused on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Õppeaastat iseloomustavad olulisemad arvud on leitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi infopaketist (lk 22-31). Lisaks haridusstatistikale on koondatud infopaketti uue õppeaasta tähtsamad tegevused ministeeriumi nelja prioriteedi kaupa, ülevaade lõppeva õppeaasta tähtsamatest tegevustest ning koroonaviiruse levikuga seotud juhised.
