Hispaania valitsus kavandab uut riikliku mobilisatsiooni ja „julgeoleku seadust“, mis sunniks kodanikke „ajutiselt“ loobuma oma õigustest riiklike tervisekriiside või hädaolukordade puhul.
Hetkel ei ole seadus midagi rohkemat kui ettepanek, kuid on muret tekitav, et planeeritav õigusakt tõstaks rahvatervise küsimused (valitsuse erivolituste mõttes) võrdsele tasemele riikliku julgeoleku küsimustega, nagu El País oma ülevaates välja tõi:
„Juhul, kui Hispaanias on välja kuulutatud eriolukord, peavad kõik täisealised inimesed Riikliku Julgeoleku Nõukogu juhiseid järgides viima täide neile pädevate asutuste poolt seatud „isiklikud kohustused.“ Sellisel juhul peavad eranditult kõik kodanikud täitma ametiasutuste poolt antud käske ja juhiseid.“
See kõlab piisavalt üldsõnaliselt vihjamaks, et olukorras, kus „tervisekriisi“ ettekäändel on ametiasutused saanud õiguspärase käepikenduse piiramatu voliga inimeste isiklikku ellu tungimiseks, ei ole miski enam keelatud. Lisaks puudub igasugune keskvõimu meelevaldust pärssiv raamistik, mille alusel oleks võimalik üheselt selgeks teha, milline olukord õiguslikus mõttes kirjeldatud kriisi tingimustele vastab ja milline mitte.
Olukorras, kus „tervisekriisi“ ettekäändel on ametiasutused saanud õiguspärase käepikenduse piiramatu voliga inimeste isiklikku ellu tungimiseks, ei ole miski enam keelatud.
Tasub mõelda, kui kaugele El País’i kirjelduse järgi selline orwellilik ettepanek minna võib:
„Juhul, kui (meditsiiniline) eriolukord Hispaanias välja kuulutatakse, on ametivõimudel õigus ajutiselt mis tahes vara rekvireerida vajalikesse varadesse sekkumise või ajutise hõivamise abil või mis tahes tegevuse peatamisega.“
Tulevase seaduse toetajad püüavad avalikkust rahustada sellega, et sellisele tegevusele järgneks „kompensatsioon“, ehkki planeeritav seadus annaks püsiva ja piiramatu võimu mis tahes ametis olevale valitsusele, kes otsustab seda reaalse või kunstliku „kriisi“ abil rakendada.
„Juhul, kui (meditsiiniline) eriolukord Hispaanias välja kuulutatakse, on ametivõimudel õigus ajutiselt mis-tahes vara rekvireerida vajalikesse varadesse sekkumise või ajutise hõivamise abil või mis tahes tegevuse peatamisega.“
Planeeritavas seaduses sisaldub veel üks oluline regulatsioon, mis puudutab meediat. Nimelt võib „tervisekriisi“ olukorras meediakanalid „ajutiselt“ panna vahendama üksnes riiklikku propagandat selleks, et „kaitsta Hispaaniat“ justkui oleks tegemist sõjaaja situatsiooniga:
„Muu uudse kõrval hõlmab eelnõu endas ka meediakanalite kohustust teha koostööd pädevate valitsusasutustega ennetava või operatiivse sisuga teabe jagamiseks. Olulisim on aga tõsiasi, et see hõlmab endas ka meetmeid vältimaks kriisiolukorras hädavajalike kaupade puudujäägi tekkimise kordumist, nagu juhtus pandeemia alguses näomaskide, hingamisaparaatide ja isikukaitsevahenditega.“
Meediakanalid võib „tervisekriisi“ olukorras „ajutiselt“ panna vahendama üksnes riiklikku propagandat selleks, et „kaitsta Hispaaniat“ justkui oleks tegemist sõjaaja situatsiooniga.
Raporti kohaselt avaldati eelnõu esimest korda Ministrite Nõukogu kohtumisel 22. juunil. On vähe kahtlust, et juhul, kui Hispaania ülimalt vastuolulise riigivõimu laienduse paketi kõikvõimalike määratlematute „kriisidega“ tegelemise ettekäändel vastu peaks võtma, siis on ootuspärane, et teisedki Euroopa riigid saavad järgima Madridi eeskuju.
