Sotsiaalministeerium kavandab uusi alkoholipiiranguid: kas kauplused või lasteaiad peavad ruumi tegema?
Sotsiaalministeerium on koostamas uut alkoholipoliitika kava, mis hõlmab mitmeid piiranguid. Näiteks plaanitakse keelata alkoholimüük lasteasutuste vahetus läheduses. See aga tekitab küsimuse: kas olemasolev pood peab tegevuse lõpetama, kui kõrval avatakse lastehoid?
Alkoholipoliitika eelnõu, mis hõlmab perioodi 2025–2035, toob esile ka muid muudatusi. Näiteks soovitakse alkoholiaktsiis siduda inflatsiooniga, et hoida alkohol suhteliselt kallimana võrreldes teiste kaupadega, ning keelata täielikult alkoholi kaugmüük.
Väiketootjad, nagu väikedestilleerijate liidu juhatuse liige Henri Arras, näevad kaugmüügi piirangus suurt ohtu oma tegevusele. Samas suured tootjad, kelle tooted on poeriiulitel laialdaselt saadaval, ei oleks samasuguse surve all.
Arras soovitab kaaluda alkoholile miinimumhinna kehtestamist, mis tõstaks eelkõige odavama alkoholi hinda. See muudaks tema sõnul masstoodetud “piimahinnaga viina” vähem kättesaadavaks.
Lisaks kaalub sotsiaalministeerium tasuliste ja tähtajaliste alkoholi müügilubade kehtestamist, mida toetab ka linnade ja valdade liidu juht Veikko Luhalaid. Tema sõnul aitaks see ühtlustada müügikorda, vältides piirkondadevahelist reguleerimatust, mis oli probleemiks 1990. ja 2000. aastatel.
Alkoholimüügi keelamine lasteasutuste lähistel on samuti kavas, kuid praktikas võib see kaasa tuua keerulisi olukordi. Näiteks küsib Rimi ostujuht Talis Raak, kas pood peaks lõpetama alkoholimüügi, kui selle kõrvale avatakse lastehoid, või vastupidi.
Poeketid suhtuvad positiivselt ka alkoholimüügile määratavate kellaaegade piirangutesse, kuna see võimaldaks neil poodide lahtiolekuaegu lühendada ja kulusid kokku hoida. Samas ei soovi ükski ettevõte olla esimene, kes muudatused ellu viib.
Sotsiaalministeerium kogub praegu tagasisidet ja plaanib selle põhjal koostada lõpliku alkoholipoliitika, mis avalikustatakse enne 2025. aastat.
