Uuel aastal on jõustumas mitmed olulised pensionisüsteemi muudatused, mis mõjutavad nii praeguseid kui tulevasi pensionäre – lsaks teise samba vabatahtlikuks muutmisele lisandub esimesse sambasse uus komponent ning ka pensionile on võimalik uuest aastast minna koguni viis aastat varem.
Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juhi Kristiina Selgise sõnul on alates 2021. aastast esimese samba pensionil uus komponent: baasosale, staažiosale ja kindlustusosale lisandub ühendosa. Tänu ühendosale ei muutu esimese samba pensionid nii ebavõrdseks, kui need oleks muutunud vaid kolmeosalise pensionivalemiga.
Alates 2021. aastast saab kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile. Varasele pensionile on aga suurendatud staažinõue. Viis aastat varem pensionile minemiseks on vaja 40 aastat pensionistaaži. Neli aastat varem pensionile minekuks 35 aastat staaži, kolm aastat varem 30 aastat, kaks aastat varem 25 aastat ja kuni üks aasta enne pensioniiga pensionile minekuks on vaja 20 aastat staaži. “Niinimetatud õigel ajal või pärast vanaduspensioniiga pensionile minekuks on vaja vaid 15 aastat pensionistaaži. Kui lähed pensionile enne vanaduspensioniiga, siis su pensioni vähendatakse ja kui pärast pensioniiga, siis suurendatakse. Varem või hiljem pensionile minemise võimalust nimetatakse alates 2021. aastast paindlikuks vanaduspensioniks,” rääkis Selgis.
Aastatel 2021-2025 saab endiselt valida ka ennetähtaegse vanaduspensioni, mille staažinõue on 2021. aastal 16 aastat, 2022. aastal 17 aastat, 2023. aastal 18 aastat, 2024. aastal 19 aastat ja 2025. aastal 20 aastat. 2026. aastast enam ennetähtaegset vanaduspensioni valida ei saa.
Inimesed, kelle vanaduspensioniiga saabub hiljemalt tänavu 31. detsembriks, aga kes ei ole veel vanaduspensionit taotlenud, saavad valida edasilükatud vanaduspensioni. Inimesed, kelle vanaduspensioniiga saabub alles järgmise aasta 1. jaanuarist või hiljem, edasilükatud vanaduspensioni valida ei saa, nendel on võimalik minna paindlikule vanaduspensionile.
Alates 2021. aastast saad esmakordselt ise otsustada, kas sa mingil kuul soovid pensioni saada või mitte. Samuti saad otsustada, kas võtad välja pool pensioni või terve pensioni. “Kui soovid mõnda aega pensioni mitte saada, siis selle peatatud aja eest su pensioni suurendatakse. Kui võtad korraga välja pool pensioni, siis ülejäänud pool pensioni kasvab,” ütles Selgis.
Pensioni peatamist või pensioni suurust saad valida soovi korral kasvõi 12 korda aastas. Pensioni suurust muudetakse kuu alguses, sest pensione makstakse isikule jooksval kuul sama kuu eest. See tähendab, et kui inimene teeb näiteks 5. jaanuaril sotsiaalkindlustusametile avalduse pensioni suuruse muutmise või peatamise/taastamise kohta, teeb sotsiaalkindlustusamet viie tööpäeva jooksul otsuse ja see jõustub järgmisest kuust ehk 1. veebruarist.
Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga seotud 65-aastaste keskmise eeldatava elueaga. Pensioniiga võib kasvada kõige enam kolm kuud aastas. Pensioniiga tehakse teatavaks kaks aastat ette.
Kolme või enamat last või puudega last kasvatanud vanemal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kolme lapse korral üks aasta varem, nelja lapse korral kolm aastat varem ja viie ning enama lapse ning puudega lapse kasvatamise korral viis aastat enne vanaduspensioniiga. Sellist sooduspensionit varem pensionile minemise eest ei vähendata. Soodustingimustel vanaduspensioni saab kasutada üks vanematest, kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis jagatakse soodusaeg vanemate vahel pooleks ehk näiteks kolme lapse puhul saavad mõlemad vanemad pool aastat varem pensionile.
Esimene ja teine pensionisammas annavad keskmise palga teenijale umbes 40-protsendilise asendussissetuleku. 1977. aastal sündinud inimene, kes on elu jooksul teeninud Eesti keskmist palka ja kellel on vaid esimene sammas, võib oodata 40-aastase staaži korral tänases väärtuses pensionit umbes 500 eurot. Kui ta oleks 2003. aastal liitunud teise sambaga, oleks tal loota esimesest ja teisest sambast kokku 615 eurot. Kui 1977. aastal sündinud inimene liituski 2003. aastal teise sambaga, aga ta kulutab teise samba raha enne pensioniiga ära, siis on tal oodata kogupensioniks 450 eurot.
Inimesed, kes soovivad teise sambas kogumist jätkata, ei pea teise samba reformiga seotult midagi tegema.
Alates 2021. aasta septembrist saavad investeerimishuvilised hakata teise samba sissemakseid pensioni investeerimiskonto kaudu investeerima. Senise teise samba raha pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab avalduse teha kõige varemalt 2021. aasta aprillis.
Alates 2021. aastast saab teisest sambast pensionile jääda viis aastat enne riiklikku vanaduspensioniiga. “Kui võtad teisest sambast oodatava elueaga võrdse pikkusega tähtajalise pensioni või eluaegse pensioni, ei pea sa teise samba väljamaksetelt tulumaksu maksma. Kui võtad teise samba raha niinimetatud pensionieas korraga välja, pead maksma sellelt tulumaksu 10 protsenti,” rääkis Selgis.
Kui inimene on juba teisest sambast pensionil, on tal võimalik 2021. aasta 31. märtsini esitada oma kindlustusandjale avaldus pensioni maksmise lõpetamiseks ja raha kättesaamiseks. Sellisel juhul kehtib leping 2021. aasta augustini ja raha saab kätte hiljemalt 2021. aasta 30. septembril. Kättesaadavalt summalt tuleb tasuda 10 protsenti tulumaksu.
Inimesed, kes liituvad kolmanda sambaga alates 2021. aastast, saavad kolmandast sambast pensioni tulumaksuvabalt või võttes kogu raha korraga välja 10-protsendilise tulumaksuga kõige varemalt viis aastat enne riikliku vanaduspensioniiga. Inimesed, kes on kolmanda sambaga liitunud kuni selle aasta lõpuni, saavad tulumaksuvaba pensioni või tulumaksusoodustusega koguvara 55-aastaselt.
Kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt saab tulumaksu järgmisel aastal tagasi. Tulumaks makstakse tagasi kuni 15 protsenti brutotöötasult ja see ei tohi ületada 6000 eurot. Seega on kolmanda samba tulusus tänu tulumaksutagastusele vähemalt 20 protsenti.
Kolmanda sambaga saab liituda kahte moodi: teha makseid vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga.
Allikas. BNS
Foto: Ihor Malytskyi@ihor_malytskyi
