Kinnisvaraturu jahtumine on viinud langusesse ka Tallinna üürituru, kus korterid ootavad üürnikke varasemast kauem ja hinnad on langenud suvisest tasemest allapoole. Kõige kauem seisavad kallimad üürikorterid, mis vahepealse investeerimisbuumi ajal turule tulid.
Tallinnas Kadriorus aastaid oma ühetoalist korterit välja üürinud omanikku tabas sügisel halb üllatus: kui veel kevadel tundus üüriturg vilgas ja korterid läksid kaubaks kiires tempos, siis nüüd on uue üürniku otsimine kestnud mitu kuud ja soovijaid pole toonud isegi hinna langetamine.
“Tegelikult lood ongi sellised,” kinnitas ERR-ile Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. “Praegu tahetakse pigem odavamat üürikorterit heade kõrvalkuludega.”
Tema sõnul on ühelt poolt käes talvine madalseis, mis tekib igal aastal, kuid on näha, et rabamine on läbi ja hinnatase hakkab allapoole tulema. Vahepealse investeerimisbuumiga on turule tulnud hulganisti kallimaid üürikortereid ja nende seas on konkurents väga suur.
“Need praegu pigem seisavad,” lausus Vähi. “Loomulikult on ka selliseid kortereid, mille puhul ei meeldi inimestele võib-olla kütteliik – kas elektri-, gaasi- või ahiküte.”
Üürnikud eelistavad tema sõnul selgelt kaugküttega kortereid ja hoolimata sellest, et gaasi hind on vahepealsest tasemest taas madalamale langenud, leitakse, et kaugkütte puhul on kulud kõige enam prognoositavad.
Arco Vara kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste ütles, et eristada võib kaht turusegmenti: alla 500-eurosed ja üle 500-eurosed üürikorterid, mille puhul on trendid natuke erinevad.
Ta märkis, et Ukraina sõjapõgenike rahakott on keskmisest eestlasest napim, kuid neid on arvestataval hulgal ja nad keskenduvad odavamate elamispindade turule, mis tähendab Tallinnas alla 500-eurose üürihinnaga kortereid.
“Augusti teisest poolest on üürihinnad kallimas segmendis pigem langenud,” lausus Eliste. “Septembri alguses on tavaliselt väga tugev üürihindade tõus iga-aastaselt just haridustee alguse tõttu, väga tugevalt eeskätt Tartus, aga sellel aastal jäi nii Tartus kui Tallinnas üürihindade tõus pigem suve algusesse või kevadesse. Sügisel enam ei olnud näha, et nõudlus oleks suurenenud.”
Üürnikud tahavad heas seisus kahetoalist magalas
Risto Vähi sõnul on kõige lihtsam üürnikku leida tüüpilisele magalarajooni korterile, mis on heas seisukorras ja kahe- või kolmetoaline. Kahetoalisi üüritakse keskmiselt 480-520 euroga ja kolmetoalisi 550-600 euroga kuus. Veel tänavu suvel oli magalapiirkonna kahetoalise üürihind keskmiselt 550 eurot ja kolmetoalisel 500-600 eurot kuus.
“Pakkumisi on muidugi igasuguseid ning kes oma paneelmaja korteri eest enam küsib, peab ka arvestama, et elaniku leidmisega läheb pikemalt ja ilmselt tuleb hinnas alla tulla,” tõdes Vähi.
Ta lisas, et magalates pakutakse üürile ka uusi kortereid, kuid nende hinnad on mõistagi kallimad ja pakkumiste hinnavahemik palju suurem.
Üürniku leidmise kiirus sõltub sellest, kas üürileandja soostub hinnas allapoole tulema. Vähi sõnul leidub neid, kes hinda langetama ei nõustu ja on valmis pikalt ootama, kuid eriti kahetoaliste uuemate korterite puhul, mida on turul palju, on näha ka valmidust hinda soodsamaks muuta. Üürniku leidmiseks võib aga kuluda mitu kuud.
Mihkel Eliste tõi välja, et kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus kinnisvara on kallim, on ka suurem läbirääkimisvõimalus kui magalapiirkondades.
Üüriturgu ootab vaikne talv
Tulevikust rääkides ütles Eliste, et kuna tööturul pole potentsiaali tööhõive kasvuks näha ja tööpuudus on pigem kasvutrendis, siis ei ole ka magalapiirkondades üürihindade tõus tõenäoline.
“Kui tööstussektorist tuleb pidevalt koondamisteateid või pole võimalik palka tõsta, siis need uudised puudutavad just odavamate korterite potentsiaalseid üürnikke,” põhjendas ta. “Lähikuude vaates on raske leida tegureid, miks hinnakasv peaks esile kerkima.”
Kuna aga kinnisvara hinnatõus on olnud tunduvalt kiirem kui võimalike ostjate sissetulekute kasv, siis võib Eliste sõnul eeldada, et üürnike osakaal turul jätkab suurenemist ja see omakorda võiks olla tegur, mis hinnalanguspotentsiaali veidi tagasi hoiab.
Vähi prognoosis üüriturule samuti vaikset talve, mille põhjuseks on majanduslangus, ebakindlus ning endiselt kriitiline olukord energiaga.
“Tavaliselt on kevadkuud olnud need, kus turg hakkab aktiviseeruma. Siis saame näha, kuidas majandusel läheb, see mõjutab väga palju,” lausus Vähi
Err.ee
