- Tööstus-, kaubandus- ja ka ehitussektoris näeb 14 protsenti VKE-dest tänavu korralikku käibekasvu
- Eestis on VKE-d optimistlikumad kui teistes Balti riikides
Käesoleval aastal prognoosib 23 protsenti Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) käibe vähenemist, kuid 11 protsendi arvates kosub käive tänavu üle 15 protsendi, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Nende näitajate põhjal on VKE-de kindlustunne langenud kolme aasta tagusele tasemele.
„Eelmine, enne koroonalainet toimunud uuring näitas Eesti VKE-de seas viimase kuue aasta suurimat optimismi, sest tookord nägi käibe vähenemist umbes kümnendik küsitletud ettevõtetest. Kuid nagu teame, oli 2020. aastal tegelikkus hoopis midagi muud ning paljudes majandussektorites tuli võidelda ellujäämise nimel. Uues uuringus vastavad tänavused käibeprognoosid kolme aasta tagusele tasemele. Kuid peab arvestama, et BBO uuring toimus detsembris, mil koroonaviiruse levik ja piirangud olid väiksemad,“ ütles SEB Panga VKE-de segmendijuht Tatjana Vakulenko.
Vakulenko sõnul on positiivne, et vaatamata mullusele majanduslangusele on rohkem ettevõtteid, kes ootavad käibekasvu, kui neid, kes prognoosivad langust.
Tänav
u näevad kõige rohkem käibelangust majutuse ja toitlustuse VKE-d (36 protsenti), millele järgnevad transport ja logistika (29), kultuuri- ja meelelahutussektor ning ehitussektor (mõlemil 28). Tõelisi optimiste ehk VKE-sid, kes prognoosivad tänavuseks aastaks üle 15-protsendilist käibekasvu, on kõige rohkem tööstus-, kaubandus- ja ka ehitussektoris (kõigis 14 protsenti vastanutest). „Uuringu põhjal on ehituses signaalid vastuolulised, kus osad VKE-d on surve all ja teised näevad olukorras võimalusi,“ kommenteeris Vakulenko.
Balti riikide võrdluses on Eesti VKE-d optimistlikumad, sest Lätis ennustab tänavu käibelangust 31 protsenti ja Leedus 35 protsenti VKE-dest, mis on mõlemas riigis alates 2015. aastast kõige madalam näitaja.
COVID-19 mõju käibele on ilmselge, aga endiselt häirib kõrge maksukoormus
Nagu arvata, pärsib tänavu VKE-de käibe kasvu kõige rohkem COVID-19 kriis, mille mõju viiepalliskaalal hindavad ettevõtjad 3,4-ga. Järgnevad kõrge maksukoormus (3,1), probleemid oma toodetele ja teenustele turu leidmisega (2,8) ning koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia (2,7). Vähese mõjuga on toodete või tehnoloogiate arendamise probleemid (2,1), töötajate ebapiisavad oskused ning raskused välispartnerite leidmisel või välisturgudele sisenemisel (mõlemad 2,2).
„Hea on teada, et töötajate oskuste ning tehnoloogilise arengu võimekusega on VKE-d rahul. Kuid maksukoormust on VKE-d aastaid tajunud oma tegevuse ühe suurima probleemina. See on tihedalt seotud koormava seadusandluse ja liigse bürokraatia murega, sest mõne inimesega ettevõttes käib maksude ja seadustega tegelemine põhitööaja arvelt ning täiskohaga raamatupidaja palkamine pole ettevõttele jõukohane. Siiski on aastatega kõrge maksukoormuse probleem pidevalt vähenenud ja koroona-aastal ei olnudki see esmakordselt kõige põletavam küsimus,“ ütles Vakulenko.
SEB uuring toimus detsembris 2020. Kokku vastas Balti riikides 3071 ettevõtet, neist Eestis 1019. Küsitluses osalenud ettevõtetest oli 86 protsendis kuni 10 töötajat.
