Üle 60 protsendi arvates võiks kaugõpe jätkuda mingis mahus ka pärast piirangute lõppu, selgus Samsungi tellitud uuringust 15-34-aastaste eestimaalaste seas.
54 protsenti vastas, et on pandeemia ajal tegelenud kaugõppega. Viiendikule vastajatest ei sobi kaugõppe vorm kuidagi ja nad ei soovi selle jätkumist. Koduõppel olnud inimestest aga 63 protsenti märkis, et kaugõppe vormi võiks ka peale piirangute lõppu teatud määral ikkagi kasutusele võtta.
“Vaid seitse protsenti vastas, et tahaks kindlasti kaugõppe jätkumist. Natuke rohkemad ehk ligi 15 protsenti ütles, et nad harjusid olukorraga ära ja ei näe enam probleemi, ning 40 protsenti koduõppel olnutest arvas, et mingil kombineeritud kujul võiks koiduõpe kindlasti ka jätkuda,” selgitas Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.
“Tahtsime uuringuga teada saada, kuidas ja milliste seadmetega Eesti inimesed kodus olles koolitöid teevad ja mis on neile vahendite osas suurimateks kitsaskohtadeks,” lausus Aasma. “Ligi kahe kolmandiku ehk 62 protsendi jaoks on suurimaks takistuseks koduõppe juures raskused piisavalt kontsentreerumisega. Täpselt poolte hinnangul on keeruline otsesuhtluse puudumine.”
Lisaks märkis 40 protsenti vastanutest, et probleemiks on lihtsalt koduõppe igavam vorm, mis on samas ka väsitavam.
“Meile olulise infona vastas 21 protsenti inimestest, et koduõppe teeb raskeks ka vajalike funktsioonide puudumine nende kasutuses olevatel seadmetel. Pandeemia alates on märgatavalt tõusnud tahvelarvutite segment ja ilmselt on paljud juba mõistnud, et korralik tahvelarvuti võib olla just parim valik koduõppe olukorras,” märkis Aasma.
Pealinn.ee
