Teismelised, võib-olla on aeg piirata oma nutitelefoni kasutust parema vaimse tervise nimel. Rohkem kui neli tundi nutitelefoni kasutamist päevas suurendab stressi, enesetapumõtete ja ainete tarbimise riski, paljastab uus uuring.
Uuring, mis avaldati ajakirjas Plus One, loob seose liigse nutitelefoni kasutamise ja negatiivse vaimse tervise vahel. Uurimisrühma, mida juhtisid Jin-Hwa Moon ja Jong Ho Cha Lõuna-Korea Hanyangi Ülikooli Meditsiinikeskusest, tegid järeldused pärast enam kui 50 000 nooruki hindamist.
Varasemad uuringud teemal näitasid, et liigne nutitelefoni kasutamine võib suurendada psühhiaatriliste häirete, uneprobleemide, silmaga seotud probleemide ja lihas-skeleti häirete riski. Siiski on mõned uuringud näidanud, et interneti kasutamine võib aidata parandada füüsilist ja vaimset tervist noorukitel.
Viimase uuringu osalejad olid osa veebipõhisest küsitlusest, mis kogus andmeid 2017. ja 2020. aastal. Kui 2017. aastal kasutas 64,3% noorukitest nutitelefoni rohkem kui kaks tundi päevas, siis 2020. aastaks tõusis see number 85,7%-ni.
Osalejad, kes kasutasid nutitelefoni rohkem kui neli tundi päevas, teatasid suuremast stressist, enesetapumõtetest ja ainete tarbimisest võrreldes nendega, kes kasutasid seda vähem. Siiski leiti, et noorukid, kes kasutasid nutitelefoni 1-2 tundi päevas, kogesid vähem probleeme kui need, kes üldse nutitelefoni ei kasutanud.
“Kokkuvõttes paljastas meie uuring kõverjoonelised seosed nutitelefoni kasutamise aja ja soovimatute tervisemõjude vahel. Nutitelefoni liigse kasutamise kahjulikud mõjud muutusid märgatavaks pärast 4 tundi igapäevast kasutamisaega. Need tulemused aitavad luua nutiseadmete kasutamise juhiseid ja haridusprogramme sobiva meedia kasutamiseks,” kirjutasid teadlased.
Uuringul on teatud piirangud. Kuna tulemused põhinevad ristlõikeuuringul, ei saanud kindlaks teha põhjuslikku seost nutitelefoni kasutamise ja negatiivsete tervisetulemuste vahel. Siiski loodavad teadlased, et tulemused pakuvad kasulikku teavet nutitelefoni kasutamise juhiste loomiseks noorukitele ja noortele täiskasvanutele.
Teine uuringu piirang on see, et nutitelefoni kasutamise aja ja tervisetulemuste hindamiseks kasutati eneseväljendatud küsimustikke. On võimalus, et tegelikku kasutamist alahinnatakse, kuna inimesed võivad anda sotsiaalselt aktsepteeritavaid vastuseid. Uuring ei hinnanud nutitelefoni kasutamise aja mõju sõltuvalt eesmärgist (nt sotsiaalmeedia kasutamine, tekstisõnumid, haridus, veebipoodlemine), mis võib samuti mõjutada tervisetulemustele.
